…ja lükka kombainiheeder põldu! Kuum ja kuiv koristushooaeg 2018 on hoo sisse saanud.
Taliviljade sügisesed külviajad olid mäletatavasti hilised ja optimaalsest ajastusest kaugel (loe: pea valgusaastate kaugusel), kevadised suviviljade külvid lükkusid vihma tõttu pidevalt edasi või jäid hoopiski põua kätte. Nüüd, kui kätte on jõudnud koristusaeg, tuleb koristuskonveieri seadmisega paljudel improviseerida ja kohaneda. Paljud kultuurid saavad ühel ajal korraga valmis ja kestev lõunaeuroopalik suvekuumus küpsetab kiiresti. Samas on tavapäraselt hilisema valmimisega sordid oodatust varem koristusküpsed või saab ammu enne talinisu ja talirapsi koristatud, kui varane oder alles poolenisti kollakas-roheline on. Üldiselt on praeguseks kombainiga jõudu mööda sõidetud kõigi erinevate taliviljakultuuride põldudele ja alustatud suviviljadest ka varase odra ja herne koristust.
Esimesi kombaine nägi mahepõlde koristamas küll juba juuli alguses, kuid peamiselt sai selle saagiaasta koristus kõikjal Eestis suurema hoo sisse 20ndate juulikuu kuupäevadega. Mõeldes tagasi eelmisele aastale ja võrreldes kaht aastat, siis sel aastal lõikavad kombainid põldudel peaaegu kuu aega varem. Eks põud ja kuumus on selle aasta märksõnad ja varasem koristusaeg kahjuks ka päris palju saagis tunda annab. Samuti näitab põuane aasta välja kõik kitsaskohad nii eelviljade külvikorras, mullaharimises kui muudes agronoomilistes ning agrotehnilistes tegemistes ja tegemata jätmistes. Ning eks palju on ka tugevast tahtest ja tegemistest sõltumatut.
Kõige varasemalt said koristusküpseks muidugi talirüps ja talioder, mis praeguseks on juba põllult koju toodud. Selle aasta saaginumbrites võiks üldistada, et rüpsi keskmine saak jäi kuhugi 1,5 tonni kanti (vahemikus 1,5-2 tonni olid peamiselt saagid) ning paremaid saagikusi saadi põldudelt, mis õnnestus sügisel varem külvata. Loogiline.
Taliodra saagid olid täiesti seinast-seina – koristati paaritonnist hektarisaaki, kuid saavutati põllu keskmiseid tulemusi ka 8-9 tonni vahel. Peamiselt oli emotsioon põlde koristades, et pilt oli ilusam kui tegelikkus.
Üldjuhul on järgmised kombainipunkrisse jõudjad talinisu, taliraps ja rukis. Talinisu varasemad sordid (enamlevinutest `Fredis, `Edvins‘, ‘KWS Emil` ja ka `Ada`) on siiani üldiselt olnud väga heade kvaliteedinäitajatega ja saanud vääringu toidunisuklassi. Proteiinisisaldust terades mõjutab vägagi päikesevalguse ja efektiivsete temperatuuride koguhulk kasvu ajal, seega head toidunisu oligi sellisest päikeseküllasest kasvuperioodist ja senisest kuldsest koristusajast loota. Samuti on taimel jõudu rohkem head-paremat seemnetesse koguda, kui kogusaak meeletult suur pole.
Senini koristatud talinisude saagid on palju sõltunud sügisesest külviajast, sordi vastupidamis- ja taastumisvõimest ning mullastikust. Savikamate põhjadega lõunapoolse Eesti põllud on siiski hoidnud pisutki rohkem niiskust kui põhja pool, kus kuivus on suure osa saaki endale võtnud. Senini koristatud talinisu saagid algavad 3-4 tonnist ja ulatuvad 5-8 tonnini.
Taliraps kuivust ja kuumust väga hästi ei talu ning lisaks sattus talirapsi õitsemine kuuma aega, mis tähendab, et õitsemisaeg jäi kokkuvõttes lühemaks. Öeldakse, et nädal õitsemist võrdub tonn saaki. Talirapsisaak on olnud 2 tonni ümber, parematel juhtudel ka 3-4 tonni juures.
Rukis on üks teada-tuntud lepiskultuur ja tundub, et kannatab välja nii liigniiskuse kui pikaajalise põua. Eesti rahva musta leiva vili on vabariigile tähtsal aastal kinnitanud oma sitkust ning andnud saaki 5-9 tonnini ning üllatanud ka üle 10 tonniste põldudega.
Kõik suviviljapõllud räägivad ühte keelt – kus ikka mitu kuud normaalselt vihma ei tulnud, seal ka saak kesiseks jääb. Varane oder on sel aastal eriti äärmuslik ning näitab üldjuhul saagikust poolest tonnist kuni 3 tonnini, kuid leidub ka õnnestunud põlde saagiga 5-6 tonni.
Üldiselt aga jäid varase odra põllud hõredaks, nii umbes kolm kõrt kahes reas ning valmimine on ebaühtlane tänu hilisvõrsetele ja erinevale külvi- ja tärkamisühtlikkusele. Suviteraviljade puhul kehtib sel aastal reegel, et hilisemad külvid on paremini võrsunud ja ilusama põllupildiga. Eks näis, kas suviteraviljade puhul see ka edaspidi saagikuses paika peab.
Hernes on mõnelgi pool kollase tooni saavutanud ja kombainipunkrisse jõudnud, näidates keskeltläbi saaki 1,5-2,5 tonni, kuid tekitades tuska ka vaid tonnise hektarisaagiga. Olulist rolli seemnete väljanägemise juures mängib hooajal õigeaegselt tehtud hernemähkuri tõrje, mis õnnestumise korral annab praegu tõeliselt ilusad “ussitamata hernepallid”.
Põllud on imeliselt kuldsed ja koristuseks on kuumarekorditega ilmad ju head, lihtsalt olge palun väga ettevaatlikud tuleohu tõttu nii põllul, masinatega kui ka kuivatites!
Ja kes teab kaua selline aeg kestab, et põllult krõbekuiv saak tuleb – kasutage neid päevi sajaprotsendiliselt.
Edu!
Kommenteeri: