Talirapsi mõistlik külviaeg meie tingimustes lõppeb augusti 20nda kuupäevaga ehk tänaseks peaks olema planeeritud külvid maas või kindlasti peaks lõpetama vihma või muu takistuse tõttu pooleli jäänud põllud esimesel võimalusel.

ÄRGE VÕTKE ASJATUID RISKE!

7.augustil külvatud taliraps, pilt 19.08.

Peale 20ndat augustit külvatud talirapsipõldude talvitumispotentsiaal väheneb iga päevaga ja neist põldudest ei pigista ka väe võimuga uuel aastal head saaki välja. Pigem tekivad kohe probleemid – ebaühtlane taimede kasv, kehvast talvitumisest tulenevad tühimikud põllus või veelgi hullem, kogu põllu hävimine kevadeks. Suvirapsiga on küll vaeva ja muresid kasvu ajal rohkem, aga valel ajal külvatud taliraps on palju hullem peavalu.

Ilmad on veel soojad, vihma lubab ka ja sellest võib tekkida tahtmine ikka veel külvata. Siinkohal on oluline märkida veel, et taimede kasvuks ei piisa ainult heast põllust, soojusest ja niiskusest. Oluline taimede kasvu mõjutaja, eriti sügisel, on ka päevapikkus, mis nüüd kiiresti lühemaks jääma hakkab ja pimedat aega järjest rohkem juurde tuleb. Hilja külvatud rapsitaimedel pole piisavalt valgust ja neil tekib raskusi korraliku juuremassi ja juurekaela kasvatamiseks, mis on kõige vajalikumad hea talvitumise tagamiseks.

Nüüd on juba olulisem hakata külvatud põlde poputama ja sealsete taimede elu võimalikult murevabaks muutma. Umbrohud tahavad oma osa põllul olevast ruumist ja valgusest, mis aga talirapsi kasvamist koheselt pärssima hakkab. Eriti kahjulik on teraviljavarise ja teiste kõrreliste surve ning ristõieliste umbrohtude levik.

Oluline on jälgida konkurentsi teket – kõrrelised ja ristõielised umbrohud

Kõrreliste tõrjet planeerides ei ole oluline talirapsi kasvufaas, pigem peabki jälgima, et idulehtedes rapsitaim liigsesse konkurentsi ei satuks. Parim efektiivsus kõrreliste vastu saavutatakse pritsides umbrohtude 2-3.lehe faasis. Orashein on aga umbrohi, mille tõrjumiseks on vajalik, et umbrohul oleks maapealset rohelist massi – orasheina pikad risoomid on maa all ning selleks, et herbitsiidi toimeainet taimesse piisavalt koguneks, on vajalik maapealne lehepind. Orashein võiks olla tõrje hetkel silma järgi ca 10-12 cm kõrgune.

Soojad sügised panevad kõrrelised umbrohud tihtipeale kahes rindes kasvama ning see on paratamatus. Vajadusel on tarvis teha kahekordne kõrreliste tõrje: esimene, kui raps on idulehtedes-esimestes pärislehtedes ja kõrrelised on paaris lehes ning teise tõrje saaks ühildada kasvuregulaatori pritsimisega. Tähtsaim on just talirapsi kasvu algus tagada konkurentsivaba, teistkordne pritsimine tuleb otsustada umbrohtude surve järgi.

Pärast talirapsi tärkamist on võimalik veel teha ka mullaherbitsiidide pritsimine laialeheliste umbrohtude tõrjeks, kuid sellega tuleb kiirustada. Mida väiksemad on laialehelised umbrohud, seda vastuvõtlikumad on need mullaherbitsiididele. Hilinedes ning kui umbrohud on juba pärislehtedes, on mõju ja tulemus kehv.

Veelgi hullemad probleemitekitajad talirapsipõldudel on samasse sugukonda ehk ristõieliste sugukonda kuuluvad sinep ja rõigas. Need umbrohud sõna otseses mõttes “söövad talirapsi enda kõrvalt välja” ega jäta talirapsile mingit võimalust. Tulemuseks on sügisel õitsema läinud kollased laigud, kevadeks hävinud ristõieliste “antennid” ning tühimikud põllus. Raps on sinepi ja rõikaga võitluses alati kaotaja. Tõrje ristõielistele umbrohtudele on võimalik teha alates kultuuri idulehtede-esimese pärislehe faasist. Umbrohtude tõrjeks on vajalik, et need oleksid tärganud ning mitte suuremad kui 3-4.pärisleht. Pärast seda kasvufaasi on tõrje ebaefektiivne.

Ning peamine, mistahes herbitsiidi pritsimisel nüüd sügisperioodil – ei tohiks kokku hoida ühegi kulunormi pealt. Ainult maksimumnormide lähedaste kulunormidega saavutab täiesti umbrohupuhta põllu.