Nendel taliteraviljade põldudel, kus kohe pärast külvi on pritsitud mullamõjuga herbitsiid, on tänaseks umbrohtudega mured murtud ja järgmised otsused umbrohtudega vajalik teha alles kevadel. Nendel põldudel, kus tänaseks pole tehtud ühtki umbrohutõrjet, tasuks herbitsiidi pritsimise peale väga tõsiselt mõelda. Eriti nüüd, kui oktoobri teine nädal loodetavasti pritsimisilmasid pakub.

Soojemad ilmad on soodsad ka umbrohutõrje tegemiseks

Taliteraviljad said sel aastal küll väga heal ajal külvatud ja on praeguseks mõnusasse kasvufaasi jõudnud. Lootus järgmise aasta saagipotentsiaalile on tugeva aluse saanud ning seepärast ei tohiks nüüd olulist sügisest tööd veel tegemata jätta. Muidugi ei tea, mis plaanid talveks on ilmataadil, aga umbrohi on ilmselge konkurent ja talvitumise pärssija.

Miks? Sest:

1) Kui peaks tulema paksu lumikattega talv, on oht lumiseene ja tüfuloosi arenguks topeltsuur. Mõlemad need haigused levivad kontakti teel, mis tähendab, et mida rohkem on rohelist taimemassi põllul, seda lihtsam on haigustel levida. Mass hoiab kinni niiskust ja tekitab keskkonna, kus haudumine ja sellega kaasnev taimemassi mädanemine-roiskumine on tõenäoline ning samuti taimehaigused kenasti säilivad. Sedasi mõeldes on sügisene umbrohutõrje ka osaliselt haiguste vähendamise võte.

Oavaris küll hävineb külmadega, kuid lagunemata taimemass on haiguste säilitaja ja taimede lämmataja

Umbrohud, mis esimeste külmadega hävivad või näiteks ka külmaga häviv oa ja herne varis oleks samuti vaja tõrjuda enne külmade tulekut. Mida hiljem on umbrohud põllul, seda kauemaks jääb teraviljataimede vahele taimemassi, mille lagunemine külmas on palju aeglasem. Siinkohal tekib sama – liigne taimemass on haiguste levitaja ja soodustaja ning osalt ka lämmataja.

2) Arvestades, et rukis ja talioder on sügisel võimsalt kasvanud ja võrsunud ning kiirema arenguga ja varasemalt külvatud talinisud on samuti jõudnud võrsumise algfaasi, võib kevadel tekkida ajapuudus õigeaegse umbrohutõrje tegemiseks. Kevadilmad on meil tihtipeale muutlikud ja pritsimine on ühel või teisel põhjusel takistatud, aga taimekasv ometi selle järgi ei oota. Teraviljad kasvavad kiiresti mõne herbitsiidi soovitatud kasvufaasist välja või talvitunud umbrohud lähevad varakult õitsema ning lõpptulemusena saab umbrohtudest tõeline peavalu. Sügisene umbrohutõrje tõmbab pool sellest pingest maha ja annab kevadel lisaaega otsuste tegemiseks või kasvõi hoopis suviviljade külvidega tegeleda.

Hästi võrsunud taliodra taimik jätkab uuel aastal hoogsat kasvu kohe kevadsoojuse saabudes

Talinisu on jõudnud võrsumisfaasi