Millal minna taliviljadele esimest väetist andma? See küsimus on hetkel kõigil peas keerlemas ja ega see küsimärk istub seal peas ühtmoodi igal kevadel. Peamine soovitus, mis kehtib igal aastal ühtmoodi – ärge minge väetama naabrimehe väetisekülviku liikumise järgi! See pole võistlus kiirematele. Kaalutletud otsus peaks tulema ikkagi oma põldude olukorra ja tahenemise ning kohati ka sisetunde järgi. Oma sisetunnet tuleb samuti usaldada!
Selle nädala (märtsikuu viimase nädala) alguses dikteerib ilmataat selgesti, et aega on selle kiire asjaga. Öised temperatuurid on miinuses, päeval vaheldub päikesepaiste rahe- ja lörtsisajuga ning sellele lisaks on tuulepuhangud kohati nii tugevad, et väetisegraanul lendaks sellega küll igalepoole mujale, kui sinna, kuhu see planeeritud on. Ehk siis, niisama raisata pole mõtet ja kellelgi kindlasti ka üleliigset ressurssi täna ei jagu.
Põllumaad tahenevad kevadeti väga erinevalt ja see on see kriitiline punkt, kust põldude väetamise järjestuse planeerimist alustada. Peamine on, et kevadise väetamisega põldudesse rööpaid ei tehtaks! Praegu tehtud rööpad on rööpad kogu kasvuperioodil ning neidpidi sõites saab veel pikka aega vanduda ja kannatada. Rääkimata sellest, et igasugune mullapinna lõhkumine pole ühelgi põllul positiivne tegevus.
Põllult taimi välja kaevates on näha, et taliteraviljad on hakanud talveunest “ärkama”. Esimesed uued valged juureotsakesed on hakanud kasvama ja taimed valmistuvad nendega mullast toitu ja vett otsima. Raps on pisut aeglasem ja vajab ööpäevast keskmist temperatuuri pisut kõrgemat kui teraviljad. Seega tulebki arvestada, et taimed alles valmistuvad, mitte ei toitu aktiivselt ning just seepärast pole tarvis pool-talvistes oludes ja poolenisti veel uinunud taimedele väetist jagama minna.
Vaadates praegust ilmaennustust, mis lubab tulevaks nädalavahetuseks päeval üle +10 kraadise soojuse saabumist ning loodetavasti ka paika peab (teadagi, kuidas sellega on, eks), siis selle nädala lõpp võiks olla väetamise startimiseks paras aeg. Mitte kõikjal, mitte kogu Eestis, sest piirkonnad, kust lumi alles sulas või isegi sulamas on, ei saa väetamisele veel mõelda. Juba praegu hakkab välja joonistuma, et põhjapoolne Eesti on lõunapoolsest ca 1-1,5 nädalat maas – nagu ikka tavapärane on.
Igal juhul, väetamist võiks alustada piisavalt tahenenud põldudel siis, kui öised temperatuurid enam püsivalt miinustesse ei lange ja ööpäevast temperatuuri jagub keskmisena üle +5 kraadi.
Kommenteeri: