Eelmise nädala talve taastulek on edukalt üle elatud ja õnneks ei olnud talvel enam nii palju võimu, et olukord väga karmiks oleks läinud. Oli küll külm, tuuline ja vastik ilm, temperatuurid olid paari soojakraadi juures ja piirkonniti sadas isegi lumelörtsi, aga õnneks öökülma väga palju polnud. Talivili on nüüd saabunud soojuse üle õnnelik ja läheb kasvuga mühinal edasi.
Kevadkülv 2019 on kõikjal Eestis käima läinud – kohati põld-põllu haaval, sest liigmärgasid põldusid ja üksikuid märgasid kohtasid põldudes veel jätkub. Teisalt on paljud põllud juba nii palju kuivanud, et külvamist saadab suur tolmupilv.
Mulda on jõudnud ja jätkuvalt igapäevaselt on jõudmas peamiselt hernes ja uba, kaer ja varane oder. Vaadates ilmaennustust, mis kord lubab lähiajal vihma ja siis jälle vihmalootuse kustutab, siis ega erinevate suviviljade külvamisega enam midagi väga oodata pole. Praegu mullas mingit niiskust veel on, kuid ega vihma tahaks juba lähitulevikus saada küll. Samas, ega külvipaanikaks ka põhjust pole, sest mulla temperatuur alles tõuseb tasapisi ja kalendrikuupäevgi veel väga hiline pole. Tasa ja targu, võttes arvesse põldude olukorda ja piirkonna eripärasid. Tõenäoliselt pole planeeritud suvivilja külvipind kellelgi ka nii tohutu, kui arvestada, et talivilja pind on Eestis aegade suurim ja taliviljad on üldjuhul kenasti talvitunud – see võiks anda pisut lisaaega rahulikult läbimõeldud otsuste tegemisel ja külviplaanide täitmisel. Mida külvad, seda lõikad!
Kommenteeri: