Mitmelgi pool kogu Eestis on talirapsipõldudes leida täiesti lõhkiste vartega taimi. Sellise “lõhki paisutamise” on tekitanud mai alguse öökülmad ja ööpäevased järsud temperatuurikõikumised.
Taliraps on pidanud viimase kuu ajaga läbi elama täielikud ekstreemsused: kõigepealt liiga intensiivne pikkuskasv aprilli lõpu kuumade ja kuivade ilmadega (peamiselt lõunapoolses Eestis) ning siis sellele järgnenud öökülmad ja jahedad päevad. Mõni aeg tagasi oligi teemaks, et rapsivartelt on leida pikuti lõhesid (https://www.agronoom.ee/2019/05/05/rapsil-varred-lohki/). Siis oligi põhjuseks veel intensiivne kasv, sest mai alguses saabunud öökülmad olid veel olemata.
Lõhkiste vartega taimi leidubki rohkem neil põldudel, kus enne öökülmade tulekut taimed pikaks venisid. Mida kompaktsem taim, seda külmakindlam ta on. Intensiivsest kasvust tekkinud lõhedest oli ka külmanäpistusel lihtsam sisse pugeda, seega need juba nõrgestatud vartega taimed said rohkem kahju ka öökülmadest. Lisaks on taoline varte lõhkiminek põhjustatud sellest, kui öökülmadega liigselt riskiti ja pritsimisi ette võeti.
Ehk siis, varred on rapsitaimedel lõhki mitme mõjuri koostoimel – ühe, teise või mitme halva asja kokkulangevuse tagajärg. Kahjuks selliseid varsi enam kuidagi terveks ei ravi või kokku ei kleebi. Taimedel on võime taastuda, osaliselt selline kude korgistub ning kui taimel on piisavalt jõudu sees, siis päris lõplikult hävinuks selliseid taimi pidama ei pea. Kas need taimed aga lõpuni saaki kanda jõuavad ja kuidas saab olema nende lamandumiskindlus, seda saab praegu ainult ennustada.
Kommenteeri: