Liiga vara sai loodetud ja hõisatud, et öökülmad on möödas ja enam kimbutama ei tule. Täna öösel (14.05 vastu 15.05) näitas külm jälle oma võimu ja maapind oli mõnelgi pool öösel ja hommikutundidel härmas. Vaesed taimed, mida nad kõik praegu läbi elama peavad. Kui ilmaennustus näitab edasiseks päevaste temperatuuride tõusu, siis öises soojuses kahjuks ikka veel väga kindel olla ei saa.

Pritsimistega on seis kõigil keeruline: palju on teha, taimede kasvufaasid muutuvad kiiresti, hiljaks jääda ei tahaks, aga öökülmaoht takistab. Jätkuvalt saab vaid öelda, et pritsimine ja öökülmad ei sobi kokku, kuid kuidas siis kõigega järjele saada?

  1. Pärast öökülmaga öö möödumist ning eriti, kui hommikul on taimed silmnähtavalt külmastressis (longus, turgor kadunud, laigulised jms), oleks ideaalne sel päeval neil põldudel pritsimine edasi lükata. Las taimed puhkavad!
  2. Jahedate ja/või öökülmaohuga ööde perioodil tuleb hoolikalt valida pritsimise aega päeval. Esiteks ei tohiks kohe varahommikul pritsima kiirustada, vaid taimedel tuleb lasta päikse käes pisut soojeneda. Teiseks, veelgi olulisem on pritsimise lõpetamise aeg õhtul. Pärast pritsimist peab jääma vähemalt 5-6 tundi sooja päevaaega, mille jooksul ei tule kiiret temperatuurilangust. Kokkuvõtvalt seega on soovitus pritsida ajavahemikul ca 11-16.
  3. Kuigi kõik vajab tegemist, siis tuleb end tagasi hoida paagisegudega! Ei saa, ei tohi, ei või öökülmaohtu ja taimede viimase aja väntsutusi arvestades ise neil olemist veel halvemaks teha! Plaanige pritsimist vaid konkreetset vajadust arvestades selle järgi, mis on hetkel kõige olulisem. Kui põld on üldjuhul kenasti väetatud, taimed heas toitumuses, siis praegu saab päris palju pritsimissegusid ohutumaks muuta leheväetiste välja jätmisega. Leheväetised on vajalikud ja kasulikud, kuid tihtipeale teevad nad pritsimissegu äkilisemaks ja parandavad imendumist. Hetkel pole vaja paagisegusid äkilisemaks ja mõju kiiremaks muuta.