Talirapsipõldudes on siin-seal näha lendlemas suurel hulgal pisikesi hallikaid liblikaid. Need on vanad tuttavad kapsakoi liblikad. Tõenäoliselt on kõigil veel kustumatud mälestused aastate tagusest (2013) kapsakoi rünnakust, mil nad kogu Eestis peamiselt suvirapsipõllud täiesti puhtaks sõid.

Nad on taaskord kohal, sest mäletatavasti oli aprillikuu juba ebareaalselt soe ning nüüdki on maikuu kuumus erakordne. Kapsakoi meil ei elutse, vaid liigubki siia soojade õhuvooludega ning eriti põuase kevade puhul.

Hetkel talirapsipõllus lendlevate kapsakoi liblikate pärast paanikat tekitada pole vaja. Osad liblikad ei asu üldsegi kohe munema ning isegi, kui talirapsi lehe alla paigutatud munadest ilmuvad röövikud, ei suuda nad tõenäoliselt talirapsile enam erilist kahju teha. Taliraps on juba piisavalt tugeva taimekoega ja puine. Suure kahju tegemiseks talirapsile peaks röövikute arvukus ikka tohutu olema.

Liblikat tõrjuda pole võimalik, sest esiteks ei ole õitsvat taime lubatud pritsida päevasel ajal, kui liblikad on aktiivsed. Teiseks, ainult kapsakoi tõrjeks öine pritsimine pole mõttekas, sest sel ajal samuti liblikat ei taba. Ning liblika tõrjel pole võimalik kasutada ka ühtki süsteemset vahendit, sest liblikas ei hammusta ühtki tükki rapsi seest. Ta ei saa mitte kuidagi tõrjevahendiga mõjutatud. Süsteemse insektitsiidiga saab küll praegu tõrjuda talirapsist hiilamardikaid, kõdrasääske ja kõdra-peitkärsakat.

Kapsakoi võib anda ideaalsetes tingimustes mitu põlvkonda ja leida üles suvirapsipõllud. Seega, kellel on suvirapsi, need peaksid aeg-ajalt kapsakoi seiret tegema. Suvirapsile võivad kapsakoi röövikud arvuka esinemise korral küll tõsist kahju teha.