Talinisudel on seni peamiseks haiguseks olnud jahukaste, millele üldjuhul on õigeaegne tõrje ilusti toiminud. Meenutuseks: kui jahukaste on lehtedel ja kõrtel tõrje järgselt muutunud pruunikaks või roosakaks, on jahukastele pidur peale pandud. Nüüd, kui talinisu on jõudnud/jõudmas lipulehefaasi, on järjest rohkem leida nisu-pruunlaiksuse esimesi märke. Pisikesed ja kohati raskestimärgatavad täpid on ilmumas juba ka lipulehtedele.
Kuidas nisu-pruunlaiksust lehtedelt leida ja määrata? Väga hästi on haiguse varajast arengut võimalik avastada, kui vaadata nisu lehte vastu valgust. Lihtsalt taimelt võtta lipuleht või ka järgmine leht ning seda vastu valgust uurida. Haigestunud leht on laiguline, märgata on heledamaid laike ning pisikesi kollaseid laike, mille sees on üksik tumepruun täpike. Just need ongi nisu-pruunlaiksuse esimesed märgid – peamine haiguse tunnus on hele laik, mille sees on üksik tumepruun täpp. Haiguse süvenedes hele laik laieneb, kuid tumepruun täpp keset haiguslaiku püsib muutumatuna. Kui taimeleht on praegu terve, siis on see vastu valgust vaadates ühtlase värvikuma ja ilma eristuvate laikudeta.
Nisu-pruunlaiksus on haigus, mis on võimeline arenema väga laias temperatuurivahemikus (15-25 kraadi) ja arengut kiirendab kauakestev kasteniiskus ja/või vihm. Ehk siis need viimase aja tingimused ning kui vihmaga vahelduvad soojemad, kuid siiski kõrge õhuniiskusega ilmad, on haiguse levik veelgi kiirem. Nisu-pruunlaiksus on äkiline: alguses mõned pisikesed täpid, kuid haiguse paljunemine lehtedel võib võtta vaid mõne päeva.
Nisu-pruunlaiksuse ohus on praegu eriti varasemad-keskvalmivad sordid (näiteks Ada, Fredis, Edvins, Emil), sest koos taimede varasema arenguga areneb ka haigus kiiremini. Nisu-pruunlaiksus lööbki tihtipeale välja lipulehel või sellele järgneval teisel lehel.
Nisu-pruunlaiksuse tõrjel on fungitsiidi pritsimise ajastamine tõrjetulemuse saavutamisel väga oluline. Just seepärast, et haigus on agressiivse loomuga. Ennetav tõrje või tõrje koheselt pärast esimeste täpikeste leidmist annab kõige parema tulemuse. Nisudel on lipuleht määrava tähtsusega saagi moodustumisel ja saagipotentsiaali realiseerimisel, seega nisu-pruunlaiksuse tõrjet ei tohi mingil juhul “maha magada”. Talinisu põldudel saagipotentsiaali on, siiani pole haigused ka veel äkiliselt levinud, aga nisu-pruunlaiksuse ohtu ei tasuks praegu alahinnata. Arvestada tuleks kindlasti ka sellega, et kui eelmisest fungitsiidi pritsimisest on möödas rohkem kui kaks-kolm nädalat, siis praeguseks on ilmatingimused palju muutunud ja enam eelmise fungitsiidi mõju nisu-pruunlaiksust ei suuda tõrjuda.
Kommenteeri: