Küllap tuleb tuttav pilt ette, et talirapsipõldu vaatama minnes lendab rapsitaimikust suur parv pisikesi linde minema. Mõni julgem tüüp jääb rapsivarre külge kõikuma ja jälgima. Teema polegi selles, et linnud mingit tohutut kahju teeksid, kuid kui põllult kollaseks muutunud ja… Jätka lugemist →
Nisu-pruunlaiksus on selle aasta talinisude haigus nr. 1 – nii ulatuslikku levikut talinisupõldudel varasemast ei mäleta. Paljud põllud on haigestunud ja kui põllus haigus sees, siis haigustäpikesi leiab peaaegu kõigi taimede ülemistelt lehtedelt. Võib tunduda, et pisikesed täpid on vähetähtsad,… Jätka lugemist →
Oapõldudel on hakanud lehtedele (peamiselt alumistele lehtedele) tekkima pruunikad, pisut isegi lillaka tooniga, ebakorrapärase kuju ja suurusega laigud. Teine versioon on, et lehtedele on tekkinud palju pisikesi punakaspruune täppe-laike. Selliste lehekahjustuste põhjuseks on vargsi arenev šokolaadilaiksus. Šokolaadilaiksus on kiire arenguga,… Jätka lugemist →
Kõrged temperatuurid vaheldumas jahedamate ilmadega, öine udu, kasteniiskus ja piisav õhuniiskus (isegi 30 kraadi kuumusega on väljas suhteliselt hautamise tunne), vihmasabinad ja rajud vihmahood, suure lämmastikufooniga tihe teraviljataimik, mida sasimas tuulehood, mis haigustekitajaid kogu taimikus ringi lennutavad… midagi ideaalsemat ei… Jätka lugemist →
Hea on, et kuumalaine pisut järele on andnud – saab ise vähe hinge tõmmata ja taimed saavad natuke kosuda ja kuumusest taastuda. Loodetavasti jagub vihma nüüd kõikjale ja veel rohkem tahaks loota, et kui vihma sajab, siis pigem rahulikult ja… Jätka lugemist →
Pidevalt on juttu keerulistest paagisegudest ja kehtib hoiatus, et mitte teha liigselt keerulisi paagisegusid. Mis need siis õigupoolest on? Paar põhireeglit: Ühes paagisegus võiks olla maksimaalselt 3-4 toimeainet. Arvestada tuleb iga eraldiseisva toimeainega ehk kui näiteks herbitsiid sisaldab 2 toimeainet,… Jätka lugemist →
Ainult äärmused, nii saab öelda selle aasta kevade ja esimese suvekuu ehk juuni alguse kohta. Koguaeg on tulnud öelda ja hoiatada, et mitte pritsida öökülmaohuga või kuumade ilmadega. Taimedele on see temperatuurikõikumine tegelikult päris suur väljakutse, samuti meile, sest head… Jätka lugemist →
© 2024 agronoom.ee — Ehitatud WordPress platvormile
Teema autor Anders Noren — Üles ↑