Kõrged temperatuurid vaheldumas jahedamate ilmadega, öine udu, kasteniiskus ja piisav õhuniiskus (isegi 30 kraadi kuumusega on väljas suhteliselt hautamise tunne), vihmasabinad ja rajud vihmahood, suure lämmastikufooniga tihe teraviljataimik, mida sasimas tuulehood, mis haigustekitajaid kogu taimikus ringi lennutavad… midagi ideaalsemat ei suudaks viljapeade fusarioosi haigustekitajad tahtagi.
Fusariooside haigustekitajad on väga keerukad, sest neid on nii mitmeid erinevaid liike ning iga pahalase käitumine on omapärane. Nad põhjustavad mitmeid haigusi terve teravilja kasvuaja vältel, alustades juuremädanikest ning lõpetades terade roosaks värvimisega. Kusjuures hirmutav fakt on veel see, et osad fusarioosid ei muuda viljaterasid roosaks, vaid jäävad silmale märkamatuks, kuigi samal ajal tekitavad viljateradesse toksilisi ühendeid. Kõik fusarioosid põhjustavad saagikadu (10-30%) ja saagikvaliteedi langust (toksiinide sisaldus terades, kidurad terad).
Fusarioossed seened talvituvad ja nii öelda elutsevad mullas ja taimejäänustel, samuti nakatunud seemnetel ning on võimelised ka õhu teel päris pikki vahemaid reisima. Nii imelik, kui see ka ei tundu, siis just kuiv kevad soodustab haiguse arengut taimejäänustel. Meenutame, meil oli kuiv kevad. Seega peaks fusarioosiohtu arvestama eriti minimeeritud harimisega põldudel ja põldudel, kus on palju taimejäänuseid. Kusjuures ka mais eelviljana kannab edasi fusarioose.
Parem karta, kui kahetseda! Seega, soe soovitus on praegustes tingimustes oma saaki igal võimalikul viisil kaitsta ja mitte alahinnata suurt ohuallikat. Fusarioos on rohkem levinud nisudel, kuid ega laia leviku korral odrad ka puutumata jää.
Varajastel talinisu sortidel, millel viljapea mõnda aega tagasi on loonud, ja taliodral on pritsimistega enamasti juba ühelpool. Seega saab arvata ja loota, et fusariooside jaoks polnud varem nii häid levikutingimusi kui praegu ja kõik tehtud haigustõrje on olnud igati efektiivne. Praegu peaks fookusesse võtma keskvalmivad-hilisemad talinisud, suviodrad ja peagi ka suvinisud.
Mis, kuidas, millal? Fusarioosi tõrjel on kõige-kõige olulisem ajastus: tõrjuda tuleb veel siis, kui tagajärge ehk roosasid terasid näha pole. See on puhtalt ennetav tõrje, mis arvestab levikut soodustavaid tingimusi. Fusarioosi tõrje õige aeg on teravilja õitsemise faas. Nisudel on see selgesti eristatav – umbes 3-5 päeva pärast viljapeade loomist on pea keskosas nähtavad väikesed valkjas-rohekad tolmukad. Just see ongi nisu õitsemise algus. Odra puhul pole tolmukad nii kergesti nähtavad, kuid arvestada saab, et oder alustab õitsemist pea kohe pärast viljapeade loomist, teinekord isegi juba enne, kui kogu viljapea on loonud.
allikas: agcrops.osu.edu
Kui juhtub, et nüüd täpselt õiget aega pritsimiseks ei ole võimalik tabada (sest tegelikult on see pritsimine ju päevade küsimus), siis kindlasti on parem, kui tehakse tõrje pisut varem, kui pisut hilja. Pisut hilja on tõenäoliselt juba päris hilja ja tõrje efektiivsus on ehk 50%. Kui teha pritsimine pisut varem, siis täiesti eduka tõrje saab tagada juba siis, kui põldu pritsida loomisfaasis ehk kui viljapead on alles lehetupest väljumas. Oluline on, et fungitsiid satuks pritsimise käigus viljapeadele. Samuti on oluline viljapeade kaitseks valida fungitsiid, mis on tõesti tugev fusariooside tõrjel, mitte valida lihtsalt hea fungitsiid.
Mõned soovitused:
- Kui nisu eelmisest fungitsiidi pritsimisest on möödas pikk aeg (jahukaste tõrje kõrsumisfaasis) või isegi polegi ühtki fungitsiidi pritsitud, siis loomisfaasis-õitsemises pole enam hetk, kui fungitsiidi kulunormiga tagasi hoida. Kui taimik on ilus, lopsakas ja lubab saaki, siis nüüd ökonoomitamine maksab hiljem valusalt kätte. Lisaks on sellisel juhul vajalik valida fungitsiid, mis oleks tugev nii lehehaiguste kui fusarioosi tõrjel. Kasvuperiood loomisest kuni terade koristusküpseks saamiseni on veel pikk, seega see pritsimine peab tagama kaitse veel ülemistele lehtedele ja viljapeadele.
- Kui nisu eelmine fungitsiid sai tehtud lipulehefaasis, et tõrjuda helelaiksust ja pruunlaiksust, siis viljapeade õitsemise ajal piisab pigem fusarioosi tõrjeks mõeldud fungitsiidist. Lihtsalt ajastada võiks võimalikult nisu õitsemisaega.
- Suviodral võib olla reaalne, et senini pole ühtki haigustõrjet tehtud ja taimik on püsinud haigustest puhas, siis saab ehk oodata viljapeade loomiseni ning siis teha pritsimine fungitsiidiga, mis tõrjub lehehaigusi ja fusarioose.
Ehk siis kokkuvõtvalt, kõik talinisud, mis on alles loomisfaasis või just jõudnud õitsemisfaasi ja suviodrad, mis on just loomisfaasis ning etteulatuvalt ka suvinisule mõeldes, tuleks fusarioosiohtu neil põldudel tõsiselt võtta ja tõrje fungitsiididega võimalikult õigesti ajastada.
Kogu jutu kirjutamise taustaks ladistab tugevat äikesevihma, mis kirjutab alla kogu eelnenud hoiatustele ja soovitustele.
Kommenteeri: