Lääne-Virumaal alustati rukkikoristusega, küll mitte terasaagiks, vaid hoopiski tervikkoristusena siloks. “Endiselt ei leia ma ühtegi rukkiga võrdväärset kultuuri, mis väärindaks ära meie 150 ha liivaseid põlde,” on selge põhjus, miks hübriidrukist juba mitmendat aastat siloks koristatakse.
Sel korral oli koristatavaid sorte kaks: ‘KWS Binntto’ ja ‘KWS Daniello’. Just viimane ongi pigem siloks aretatud ja pikema kõrrega sort, kuid ega ka terasaagis kehva tulemust ei näita. Seega saabki otsustada mõlema sordi puhul, kas ja kui palju siloks koristatakse ja kui palju söödaks-toiduks. Potentsiaali ja võimalust on.
Silomassi saak hektarilt oli ca 20,5 t, mille kuivaine oli 43 %. Kui nüüd proovida kahe sordi saagierinevusi välja tuua, siis tegelikult suurt vahet välja ei joonistunud. Terad olid praeguseks jõudnud piimküpsuse lõppu-vahaküpsuse algusesse. Niitmiskõrgus oli lihtsustatult öeldes kuni põlvekõrgus, eesmärgiks ju, et roheline kõrs ikka maksimaalselt siloauku jõuaks.
“Järgmine aasta plaanime rukki tervikkoristust veelgi suuremal määral ja kaalume isegi maisist loobumist,” on viimane kindel arvamus.
Juba kevadel üheskoos põllul kohtudes oli tervikkoristuse mõte kindel, lihtsalt sellest tulenevalt tuli pritsimisplaane sättida, et tabada õige vahekord kõrretugevdajate kulunormide ja kasutusaegade ning silomassi ootuse vahel.
Aitäh, Viru Seeme!
Kommenteeri: