Liiga palju kiita ei julge, sest ära sõnuda ei tohi, aga hetkel tundub küll, et koristushooaeg on väga hästi alanud. Juuli alguse-keskpaiga vihmased ja jahedad ilmad olid päris hirmutavad, eriti just tuulised ilmad, mis põlde päris paljudes kohtades pisut sasisid ja ka maha lükkasid. Õnneks on praeguseks taas saabunud ilmad, mille üle rõõmustavad nii rannas lesijad kui ka põllumehed. Et nii jätkuks!
Viimane nädal (alates 15-ndast juulist) on möödunud peamiselt taliodra koristuse rütmis – esimesed kombainid taliodra põldudele jõudsid Saaremaal, järgnes Kagu-Eesti ning sealt edasi juba Lõuna- ja Kesk-Eesti. Tänaseks on tasapisi algust tehtud juba mujalgi. Loogiline järjestus, sest saarlased on sel aastal hädas olnud kuivusega, mis kahjuks kohati ka liiga kiiret valmimist kaasa on toonud ning tavapärane ongi, et lõunapoolne Eesti on kasvuaegade ja koristamistega põhjapoolsest ca nädal-kaks ees.
Mida siis räägitakse ja kommenteeritakse? Koristusniiskused on väga head olnud, peamiselt vahemikus 15-20%. Saaginumbrid on enamasti olnud vahemikus 5-9 tonni hektarilt (arvestatult kuiv saak). On muidugi ka põlde, kus mullastik palju mängib ja saagid kõikuvad ja kehvemad on. Kombainide andurid on koristuse ajal näidanud muidugi ka üle 10 t/ha saaginumbreid, kuid eks päris tõe saab alles kuivatis teada. Kombaininäit on siiski vaataja silmades kinni 🙂
Siiski kindel on see, et sel aastal kuivas kaalus üle 10 tonniste hektarisaakidega taliodra põldusid Eestimaal leidub. Peagi on see selge.
Mõtteid otse põldudelt:
“Põllu põhiosa saab olema vahva – selline 8 tuuri, ma loodan. Aga kalibreerime kaalud ja andurid ära ja siis julgeb rääkida!”
“Esimesed põllud olevat 6 tonni ümber olnud, viimased vist kehvemad. Põllud, kuhu pole väga panustanud ka.”
“Viimane koorem oli mul niiskusega 17,5%. Väga hea niiskus üleüldse hetkel! Saaki ei taha ära sõnuda, aga tundub väga ok!”
“Saak ehk 8-9 tonni kanti, aga ikkagi 15.juuli koristus. Aga arvan, et harju keskmine.”
“Kombain näitab 8,5-10,5 märjalt, niiskus ca 16-20%. Aga tera kohati peenike võrreldes õige asjaga. Kui need välja arenemata terad oleks ka suureks kasvanud, siis oleks võinud 10 tonni kuivalt lõdvalt olla!”
Eks olegi nii, et selle aasta kasvuperioodi ilm alates varakevadest oma otsustusvõimetuse ja pideva muutumisega on osa saaki endale võtnud. Mitte küll palju, aga korrektuure oma tahtmistpidi on küll teinud. Öökülmad kõrsumise alguses, kui viljapea pikkust paika pandi ning lisaks aprilli lõpu kuumalained, mis taimi kasvufaase vahetama ja pikkust kasvama kiirustasid. Lisaks veel hooaja jooksul olnud kuumalained koos vihmapuudusega. Kõik on mõjutanud, kuid sellegipoolest tuleb hetkel kuss olla ja olukorraga väga rahul olla.
Huvitavamaks veel läheb, sest kui ilmaennustused paika peavad ja edaspidi vaid päikest ja kuumust tulemas on, siis saavad korraga valmis nii varased talinisud kui talirapsid, lisaks ka varane oder. Elame ja näeme! Iga punkritäis, mis käes, on tegelikult juba õnnestumine.
Kommenteeri: