Külvatud talirapsi pind on sel sügisel jällegi päris suur – eks sel aastal on taliraps olnud peamine õnnestuja ja “rahakultuur”. Hea saak ja hea õlisus, pealegi talirapsi kasvatamine on kordades lihtsam (loe: võimalikum), kui suvirapsiga võimlemine.

Taliraps on sel aastal jällegi saagikas ja saak hea õlisisaldusega

Siiski, nüüd küll aitab talirapsi külvamisest, sest igasugune mõistlik külvikuupäev on tänaseks päevaks ümber. Nüüd on olulisem juba külvatud põldudel õigeid otsuseid teha.

Talirapsi õigetest külviaegadest kinnipidamine on esimene samm saagipotentsiaali saavutamisel

Tali- või suviodravaris, nisu- või rukkivaris ning murunurmikas ja orashein on pisikesele talirapsile tõelisteks konkurentideks. Selles jõukatsumises jääb taliraps kindlasti alla ja kõrrelistel umbrohtudel on kasvujõudu üleliia.

Teraviljavaris on võimsa kasvuga ja võtab rapsilt kogu jõu

Esimene märksõna kõrreliste tõrje planeerimisel on kindlasti ajastus. Siin tuleb peamiselt arvestada kõrreliste kasvu, mitte nii väga talirapsi kasvufaase. Põhireegel herbitsiidide pritsimisel on muidugi, et kui kultuurtaim ehk praegusel juhul taliraps, on alles tärkamise faasis, pole väga hea teda pritsimisega segama minna. Kõik taimed on kõige õrnemad igasugu segajate suhtes just tärkamise ajal. Mis juhtub, kui siis pritsida? Ega raps kõrreliste herbitsiidi tõttu ei häviks, lihtsalt võib tal tekkida kasvupidurdus või muu hetkeline stress, aga mistahes taimede stressi üritaks sügisel ju iga hinna eest vältida.

Kui taliraps on jõudnud kõik tärgata ja taimed on edukalt idulehtede faasis, siis enam rapsi kasvufaasi arvestama ei pea ning on paras aeg hakata kõrreliste tõrjet planeerima. Kõrrelised umbrohud on kõige tundlikumad ja lihtsamini tõrjutavad paari lehe faasis. Sügisel kasvavad kõrrelised kiirelt, seega kui täna on alles üks leht väljas, siis kahe päeva pärast on neil kaks lehte olemas. Kõrrelised kasutavad mõnuga rapsile antud väetist ja hakkavad koheselt pisikesi rapsitaimi lämmatama. Eriti hull on seis vaalukohtades, kus kombaini tagant “külv” on toimunud – seal on rapsitaimed eriti hädas. Seega, peamiste kõrreliste tõrje tuleb teha siis, kui kõrrelised umbrohud on saavutanud ca 1.-3.lehe faasi.

Kui raps on idulehtede faasis, tuleb kõrreliste tõrje planeerimisel arvestada kõrreliste kasvu

Pisut teine lugu on siis, kui põllul on orasheina. Orasheina puhul on väga oluline, et orasheinal oleks maapealset osa rohkem kui kaks-kolm lehte. Orasheina puhul on vaja hävitada maa-aluseid risoome, aga selleks, et piisavas koguses herbitsiidi jõuaks risoomideni, on tarvis suuremat maapealset lehepinda. Muidu juhtub see, et maapealsed lehed hävivad küll kiiresti, aga maa-alune risoom jätkab edukalt ja peagi on uus rinne orasheina päral.

Üldiselt, rääkides kõrreliste umbrohtude (eriti talioder) teisest rindest, siis tuleb olla valmis, et kui varakult on tehtud kenasti kõrreliste tõrje, ei tähenda see 100%-liselt, et selleks sügiseks rapsipõllul kõrreliste tõrjega ühelpool on. Kui on soe ja niiske sügis, on suure tõenäosusega oodata uut rinnet, mida tuleb kohe kindlasti ka teist korda tõrjuma minna. Kus on kevadel põldudel need kohad, kust taliraps talvel hävinud on? Peamiselt ikka neis kohtades, kus sügisel kõrrelised võimust on võtnud või paksud põhuvaalud on olnud.

Võiks ju siis tõrjega oodata, mitte kiirustada ja teha ainult üks pritsimine? Ka seda pole soovitatav teha, sest kõrrelised umbrohud võtavad rapsilt kogu jõu ära, kõrrelised on igal juhul rapsist võimsamad. Eriti jamaks läheb siis, kui põllul on vaalukohad – neis on rapsi ja kõrreliste konkurents eriti suur. Vaalukohtades jääb raps kängu, samas kui mujal põllul lähevad rapsitaimed kasvus ette. Mõne aja pärast on kasvu reguleerimist väga keeruline teha..

Peale ajastuse on järgmine märksõna herbitsiidi kulunorm. Siin saab tegelikult samuti öelda, et see on reegel, et sügisel ei tohiks mingil juhul herbitsiidide kulunormides tagasi hoida. Eriti tuleb herbitsiidide maksimumilähedasi norme kasutada, kui põllul esineb orasheina ja murunurmikat.

Ilm on muutlik: päeval on soe, ööd jahedamad, kasteniiskus ja kõik muu mõjutab herbitsiidi toimimist. Seetõttu tuleb arvestada, et pärast pritsimist ei pruugi kohe kahe päeva pärast kõrreliste kolletumist märgatagi. See ei tähenda, et tõrje ei mõju. Tegelikult on kõrreliste kasv peatunud peaaegu koheselt pärast herbitsiidi pritsimist, lihtsalt lõplik mõju avaldub aeglaselt.

Kolmandaks väga oluliseks punktiks on paagisegude tegemine. Kui pole tehtud tärkamiseelset laialeheliste umbrohtude tõrjeks pritsimist, siis tundub väga hea mõte teha praegu segu laialeheliste ja kõrreliste herbitsiididest. Väga tuleb jälgida erinevate toodete segamisvõimekust ja seda väga tõsiselt järgida. Vale segu teeb rapsile haiget ja põhjustab kasvupidurdust ning ebavajalikku stressi. Miljon toimeainet ühes paagisegus teeb sama.

Praegu tuleb rapsikesi hoida ja poputada, siis tuleb ka järgmisel aastal saak.