Jälle on aeg sealmaal, et koolijütsid alustavad uut õppeaastat ja lähevad uusi teadmisi ammutama. Paralleelselt saab tegelikult öelda, et uus “kooliaasta” on alanud ka põldudel. Õigemini algas koos talirapsi külvidega augustis ja läheb nüüd mürinal edasi taliteraviljade külvamisega. Uus algus, uued lootused ja kindlasti ka uued teadmised. Põllumajandus on ikka päris karm kool – teistmoodi teha või uuesti midagi proovida saab põhimõtteliselt alles aasta pärast. Ja kui siis kõik veel meeles ka püsiks…
Igal juhul, head uut õppimiseaastat kõigile!
Tänaseks on juba külvatud kõiki taliteravilju. Millal on õige aeg rukki, taliodra või talinisu külvamiseks? Õige vastus on igaühe sisetunne. Oma põldude tundmine ja tajumine annabki õige vastuse. Peamine on mitte minna külvama selle järgi, et naaber juba külvab.
Viimased aastad on selgelt muidugi näidanud, et varased talivilja külvid annavad järgmisel aastal parimat saaki. Kui praegu loodust pisut jälgida, siis päris palju leiab juba kollast, punast ja pruuni värvi. Kas see tähendab varajast sügist – näeme peagi.
Nii rukki, taliodra kui ka talinisu puhul on sügisel kasvanud võrsed peamised saagikandjad – kõige pikemad viljapead, kõige rohkem teri peas, kõige kõrgema saagiga. Sügisel hästi võrsunud ja tugevate võrsetega taim suudab paremini ja kauem varuaineid ja suhkruid koguda ning on talvitumiseks palju vastupidavam. Üldjuhul võiks külvijärjestus olla rukis, talioder, talinisu.
Rukki külviga alustati augusti viimasel nädalal ja võiks arvestada, et septembri esimese nädalaga võiks rukis maas olla. Taliodral pannakse hea alus talvitumisele ja järgmise aasta saagile, kui külviaeg jääb septembri kahe esimese nädala sisse.
Talinisude soovitatav külviaeg on kõige pikem, põhimõtteliselt terve septembrikuu, kuid optimaalseks võiks pidada siiski septembri esimestest päevadest kuni umbes 20-nda kuupäevani. Mida lähemale oktoobile, seda jahedamaks ilm läheb ja lühemaks päevad jäävad, seega kasvuaega, häid temperatuure ja valgust on järjest vähem. Sortide külviaja valikul võiks talinisu puhul järgida soovitust, et mida varasem valmija, seda varasem külviaeg. Mitmetel aastatel on see lähenemine andnud tulemust – nii järgmise aasta valmimise ajas kui ka saagikuses.
Mis siis Eestimaal tehakse ja kuidas külvatakse?
Eelvili oli sel põllul taliraps. Peale koristust pandi tüükultivaatoriga 40 kuupmeetrit sealäga hektarile, seejärel randaaliti ning läkski külv peale. Lisaväetist koos külviga ei antud ja planeeritud on kindlasti sügisene umbrohutõrje.
Pärast nisu koristust käidi põld üle ketasäke Kelly’ga, eesmärgiks nisu varis idanema saada. Ketasäke äestab intensiivselt, aga ei hari rohkem kui paar sentimeetrit. Orasheina ja muud umbrohud saab sedasi nö läbi sasida ning kasvama innustada. Umbes 2 nädala pärast tehti pritsimine üldhävitava herbitsiidiga ning pärast seda otsekülv nisukõrde väikese nurga all. Külviga koos läks rukkile kohe väetistena MAP ja KAS32.
Selle põllu ajalugu räägib juulikuisest rüpsikoristusest, peale mida oli kasutusel Kelly ketasäke – jällegi selleks, et kõik, mis mullas peidus, uuesti tärkama ja kasvama motiveerida. Üldhävitav herbitsiid pritsiti päev enne taliodra külvi. “Otsekülvis annab selline lähenemine kultuurile korraliku eelise. Miks? Sest kultuurtaim stardib täpselt samal ajal kui umbrohud.”
Vihma on nüüd küll juba hädasti vaja. Viimased hektarid suviteravilju tahaks muidugi kiiresti koristatud saada, aga samas uue aasta lootused vajavad väga kastmist. Nüüd vist vihmalootust on.
Mida külvad, seda lõikad!
Kommenteeri: