Olukorrast talirapsipõldudel

Eks loogiline on, et külviaeg on olnud peamine mõjutaja selles osas, milline talirapsipõld hetkel välja näeb ja kui suureks taimed kasvada on jõudnud. Keskeltläbi varieerus talirapsi külviaeg augusti esimestest päevadest kuni 25-nda augustini – tahaks siiralt loota, et pärast nii hilist aega külve enam ei tehtud. Vihma on piirkonniti ka nii erinevalt tulnud, seega niiskusolud on muidugi teine peamine rapsi kasvamise mõjufaktor.

Augusti esimese nädala külvid said kohe alguses parema ja kiirema stardi ning on praeguseks päris korralikuks “kapsaks” kasvanud. Varajaste külviaegadega rapsipõldudel on praeguseks üldjuhul juba kahekordselt kasvu reguleeritud ning taimede kasvukuhikud korralikult maadligi surutud. Kuna augustis ja septembri alguses olid ilmad vahepeal päris suvesoojad, siis märgata on, et raps kasvas võimsalt ning pärast esimest kasvuregulaatorit kasvas raps päris kiiresti regulaatori mõju alt välja ja tegi kiiret pikkuskasvu. Kui tavapärane oleks, et esimese ja teise kasvuregulaatori pritsiringi vahele võiks arvestada julgelt kaks-kolm nädalat, siis sel aastal on paljudel varajase külviajaga põldudel kahe regulaatori pritsimise vahe vaevalt 10 päeva olnud. Ei saa öelda, et neil põldudel oleks liiga väikest regulaatori kulunormi kasutatud või ajastusega mööda pandud, lihtsalt kui raps sai kasvujõu kätte, siis kasvas ta mühinaga.

Umbes pärast 10-ndat augustit külvatud rapsipõldudel on olukord teine, raps nii võimas pole. Mida rohkem augusti keskpaiga poole külv jäi, seda suuremaks mureks paljudes kohtades oli sademetepuudus (meenutuseks, augusti teises pooles sai ju suvesoojuses iga päev kuiva saaki põllult koju toodud). Rapsiseeme jäi kuivemasse mulda lisaniiskust ootama ning seepärast tärkas ja kasvas ebaühtlaselt. Praegu on see paljudel põldudel jätkuvalt selgelt näha – taimik on ebaühtlasem, osad taimed alles paaris-kolmes lehes, kui teised kõrval juba 5-7 lehega pirakad.

Sellistel ebaühtlase kasvuga põldudel on kasvuregulaatori tegemine oluliselt keerulisem ülesanne. Peamine soovitus on esiteks kasutada pisut “pehmema” mõjuga regulaatoreid, mis pisikesi rapsitaimi päris maa alla tagasi ei sunniks ning kasutada mõistlikke ja pisut täisnormist madalamaid kulunorme. Üldjuhul on soovitus kasutada 0,1-0,15 l/ha regulaatorit ühe rapsi pärislehe kohta. Teiseks tuleb vaadata taimikule kriitiliselt otsa ja leppida sellega, et iga pisikest rapsitaimekest ei saa järgi oodata. Kasvuregulaatori pritsimine tuleb valida põllu keskmise suurusega taimede olukorra järgi.

Viimase olulise märkusena kasvuregulaatorite kasutamise koha pealt on, et kasvu saab reguleerida sellisel taimikul, mis on heas kasvujõus ja tugevalt elujõuline. Viimase aja öökülmad on rapsipõldudele siin-seal märgi jätnud. Kui taimik on kasvus vindumas, öökülmast täpiline-laiguline ja muidu väeti, siis kasvuregulaator teeb asja veel hullemaks. Sellises olukorras on võimalik anda lehekaudselt toitaineid ning lasta taimikul kosuda.

Mis teemad veel talirapsipõldudel aktuaalsed on?

Ikka veel umbrohutõrje ja seda nii laialeheliste, kui ka kõrreliste umbrohtude puhul. Selge on see, et sõltumata rapsipõldude külviajast või taimiku ebaühtlusest on erinevate mullaherbitsiidide kasutusaeg ümber. Nüüd saab rääkida kontaktse mõjuga umbrohutõrjest. Siinkohal tuleb asja võtta sõna-sõnalt ehk KONTAKTSE mõjuga tähendab seda, et umbrohi peab herbitsiidiga reaalselt pihta saama. Kui raps ikka juba laiutab ja katab maad ning umbrohud vaevu rapsilehtede vahelt piiluvad, siis pole enam mõtet kontaktse herbitsiidiga ka pritsida. Pole ju mõtet herbitsiidi lihtsalt rapsilehtedele pritsida ja pärast herbitsiidi tulemuses pettuda.

Osadel talirapsipõldudel on praegu “kena” kollane jume peal, sest põldsinep ja põldrõigas on õitsema läinud. Sellist õitsvat ristõielist umbrohtu pole mingil juhul võimalik enam herbitsiidiga taga ajama minna. See on jaamast jäädavalt lahkunud rong ja täna enam midagi ette võtta pole. Nii on ja nii jääb.

Kõrreliste tõrje osas on soovitus, et kui taliteravilja varis või veel hullemal juhul orashein ikka ja jälle uuesti läbi kasvama kipub, tuleb uus tõrje ette võtta. Kõik need kõrrelised talvituvad ja laiutavad põllul järgmisel kevadel ja suvel veelgi suuremalt. Kõrreliste tõrje rapsipõllult pole ainult selle aasta probleemi lahendamine, vaid korralik tõrje on juba eelinvesteering tulevate külvikorras olevate teraviljapõldude tarvis. Rapsipõllust on kõrrelisi umbrohte kordades odavam tõrjuda.

Lillad lehed, laigud-täpid, kollakad leheääred… neid leidub peaaegu kõigil põldudel. Põhjuseid on mitmeid, kuid peamiseks saab pidada peaaegu ette teatamata ja liiga vara saabunud päris krõbedad öökülmad. Kui veel enne öökülmi sattus olema mõni pritsimine, siis pole üldse ime, et rapsilehed laiguliseks või krobeliseks muutunud on. Öökülmad on praegu tõesti olnud põhimõtteliselt täiesti ette hoiatamata, seetõttu tasub edaspidi samuti alati karta hullemat, kui päeva ilmaennustus ette lubab. Tark on igasugune pritsimine ära lõpetada õhtul ca kella 17-18 paiku, et olla kindel pritsisegu mõju saavutamises ja kultuurtaimede ohutuses.

Veel üks põhjus, miks rapsilehed võivad olla pisut lillakas-punaseks muutunud, on tugevatoimelise kasvuregulaatori tugev mõju. Eriti avaldub see kohtades, kus pritsist pisut rohkem põllule lahust sattunud on – postiümbrused, pritsi alustamiskohad, pritsi seismised… See on rapsitaimede reaktsioon kasvuregulaatori mõjule, mida ekslikult hakatakse fosforipuudusega sassi ajama.

Ning viimase asjana, kui rapsilehtedel on suvalistes kohtades pisikesed mustad täpid, mis justkui suurenevad ja rapsi lehe kasvades seest katki rebenevad, siis on tegemist fomoosi ehk mustmädanikuga. See on haigus ja vajab reageerimist kasvuregulaatoriga, mis sisaldab tugevat fungitsiidi.

Mis iganes veel rapsipõllul tegemist vajab – umbrohutõrje või kasvureguleerimine või lihtsalt lehekaudne turgutamine, siis tuleb ilmaennustust pigem karta, kui hiljem kahetseda. Ei tohi pritsida hilistel õhtutundidel, mil öökülm kohe järgi tuleb ega ka varajasel ärkamisajal, mil taimed veel poolhärmas on. Kõik muu on tehtav.

Näeme, mis see oktoobrikuu veel toob. Taimed tahaks veel soojust ja hilisemad külvid kasvuaega ning kosumist – loodetavasti tuleb veel soojaid ilmasid ning eriti pisut miinuskraadidest soojemaid öid. Raps vajab kasvamiseks just soojemaid öid.