Arvata oli, et tali hakkab tembutama ja kevadega võitlema. Nädala alguses sai öelda uus nädal, uued tuuled, aga täna saab öelda, et uus nädal, uus talve tulek. Nii mõneski Eestimaa paigas on vahelduva eduga sadanud lund, mõnel pool isegi nii palju, et mine või lumememme tegema.

Taliviljale on mistahes kujul sademed jätkuvalt vajalikud ning sadanud lumi on puhas boonus. Niiskus kulub ära nii kasvuks kui võrsumiseks-harunemiseks ja ega ilmaasjata varakevadist lund tasuta väetiseks ei nimetata. Paarikraadised öökülmad ja lumi ei tee iseenesest taliviljale praegu miskit liiga, sest õnneks pole sellele eelnenud pikemat soojaperioodi ja tohutut taimede kasvuspurti. Need eelmise nädala paar tõeliselt sooja päeva ei olnud kindlasti piisav, et taimedele oleks tõeline kevadkasv hinge pugenud. Talinisule ja rukkile ei tee jahedus miskit, talirapsil pidurdab varsumist ja mõjub “kasvuregulaatorina” ning tõenäoliselt pole kusagil rapsitaimed veel nii pikaks kasvanud, et tekiks ulatuslikku varte lõhkiminekut. Talioder on kõige tundlikum – eriti just külmale ja kõledale tuulele. Seega, talioder võib praeguse jaheda perioodiga veelgi värvi muuta ja heledat tooni visata.

Talivilja osas võiks veidi karta siis, kui lähiajal sai siiski riskitud ja põllul pritsiga käidud – kahjustus võib ilmneda alles nädalajagu päevi hiljem.

Külvitriipe on juba mitmeidki hektareid

Tänaseks külvatud herne-, oa- ja kaerapõldudega pole muret ses osas, et ega maapind enam ju ära ei külmu ja kui mullatemperatuur langebki mõne kraadi võrra, siis see pole enam määrav. Külm oli muld enne külvi, külvi ajal ja on ka seni, kuniks talv alla annab ning päike ja kevad võimust saavad ja mulda piisavalt soojendada suudavad. Kel külv juba maas, siis kahetsema küll ei pea, lihtsalt vabalt oleks võinud veel natuke oodata. Mis tehtud, see tehtud. Märkusena lihtsalt, et oa- ja hernepõldudele mullaherbitsiidi pritsimiseks võiks valida nüüd päevase aja, mil on kõige soojem ning millele järgneb ka soe öö. Külmast mullast on herne ja oa tärkamine pikaldane, läheb ikka mitu nädalat, seega mullaherbitsiidi võiks vabalt pritsida ka alles uuel nädalal, kui tundub, et ilm pisut soojemaks läheb ja tuul natuke vaibub. Mullaniiskuse pärast küll ei pea muretsema, nii kiiresti tuhkkuivaks praegu ehk mullapind ei muutu.

Loodetavasti aga ei ole neid hektareid palju, kuhu suvioder mulda jõudis, sest selles osas pole muud tarka soovitada, kui palvetada ja loota, et kehvast stsenaariumist juhtuks parim. Ebaühtlane tärkamine ja nõrgestatud taimed on parim stsenaarium.