Kellel herne- ja oapoisid juba mõnda aega mullas ootamas, kellel sel nädalal külvikus kolisemas, kellel alles järgmine nädal külvistart. Tõele au andes, eks kiirustamine pole olnud vajalik ja mulla soojenemise ootamine on olnud ainult õige otsus. Tagantjärgi pole ka mõtet targutada ning hooaeg ja koristusaeg veel näitavad, mis lõpuks saab. Kõige hullem oleks kahetseda, sest mis tehtud, see tehtud. Igal juhul on meil sel aastal väga huvitav kevad, nagu põllumajanduses ikka kombeks 🙂

Vägev video selle nädala hernekülvist:

Herne- ja oapõldude kriitiliseim töö pärast külvamist on umbrohutõrje. Tõenäoliselt ei pea täna enam kedagi veenma ja kuidagi tõestama, et külvijärgne mullaherbitsiid annab puhtaima põllu ja parima tulemuse. Lisaks on töö tehtud kohe pärast külvi ja saab tegutsema hakata muude põldude-töödega.

Umbrohutõrje on külvi järel teine kõige tähtsam töö herne- ja oapõllul

Esimene märksõna, mida ei tohi mullaherbitsiidi kasutamisel unustada, on see, et igasugune mulla liigutamine (rullimine ja isegi kivide korjamine) peab olema tehtud ENNE mullaherbitsiidi pritsimist. Mulla mistahes liigutamine pärast pritsimist lõhub aktiivse herbitsiidi kihi ja pärsib tõrjeefektiivsust.

Teiseks, jahedad ilmad ja öökülmad muudavad selle aasta lähenemist pritsimisele. Kui varasematel aastatel on peamine soovitus olnud pritsida pigem varahommikutel-õhtutundidel ja vältida keskpäevast päikesekiirgust, siis jaheda kevade puhul on olukord teine.

Pritsimist võiks vältida varahommikutel ja õhtutundidel, pigem oleks hea aeg pritsimiseks vahemikus kell 11-17. Miks? Loogika seisneb selles, et lähiajal öökülmad ei kao kuhugi ja raske on ennustada, kas öine temperatuur jääb plusspoolele, langeb paariks tunniks miinusesse või on terve öö vältel miinuses. Üle Eesti on iga öö nii erinev. Täna tuleb pigem karta öökülma pärssivat mõju, kui keskpäeva päikese võimekust pritsimislahust aurustada. Päevased temperatuurid ei ole teabmis suvised, seega aurustumist pelgama ei pea.

Palju olulisem on, et mullaherbitsiid saaks pritsitud võimalikult soojale mullale ning pärast pritsimist peab jääma mitu tundi päevasoojust selleks, et toimeained suudaksid kenasti laiali valguda, mullaosakeste ümber siduda ja sinna ka püsima jääda. Pritsides liiga hilja õhtul hakkab temperatuurilangusest tulenev füüsika tulemust pärssima ja takistama. Hommikul on mullapind jällegi öisest madalast temperatuurist jahe.

Mullaherbitsiidide efektiivsuse peamine määraja on kasutatav veekulu. Siin-seal on mullapind juba kuivamas, teistel põldudel jällegi on olukord suhteliselt niiske. Sõltumata niiskusastmest mullas, peaks pritsimise veekulu siiski olema 300-400 l/ha. Varasemate aastate kogemus kõneleb vägagi sellest, et suurema veekuluga saavutatakse püsivam, pikaajalisem ja parem tulemus.

Milline on ideaalne päev pritsimiseks? Pilvealune ilm ja öine ilmaennustus lubab pigem plusskraade, kui et hirmutab öökülmaga. Pritsimise aeg vahemikus 11-17 ning veekulu vähemalt 300 liitrit.

Kasutades sellist lähenemist saab mullaherbitsiidi pritsimise praegu edukalt ära teha. Öökülmadest me lähiajal ei pääse, seega praegu ei tasu ootama jääda soojemaid tingimusi. Lõpetuseks, ärge jääge ootama vihma ja lisaniiskust! Iga kevad on sama jant, oodatakse vihma ja järsku on hernes-uba juba mullapinna lähedale jõudnud – pritsides viimasel momendil enne tärkamist on oht kahjustada kultuuri. Vihma lootma jäädes kuivab mullapind lõpuks täitsa tolmuks. Ei saa lootma jääda vihmaennustusele.

Kui külv tehtud, rull käinud, siis kohe mullakas järgi, nagu videos. Aitäh videokaadrite eest, Ergo!