Taliraps varsub, taliteravili võrsub-kõrsub, suviviljaseemneid jõuab iga päevaga järjest rohkem mulda – kõik tahab läbimõeldud väetusplaani, et taimedel koguaeg kõht täis oleks ja olulistel kasvujärkudel toitainetepuudust ei tekiks.
Talivili on hoolimata suhteliselt jahedatest ilmadest päris asjalikult kasvanud, seega ega väetamistega ei olegi olnud vajalik väga tagasihoidlik olla.
Seega, kellel veel tänaseks on andmata, siis pikkuskasvu tegevale talirapsile oleks viimane aeg kogu plaanitud lämmastikväetise kogus ära anda. Mida suuremaks kasvab rapsitaim ja mida rohkem õienupud kerkivad lehtedest välja, seda rohkem võib graanuliga lehti ja õisi kahjustada. Lisaks, pikkuskasvus raps vajab jõudu ja toidunappust ei tohiks sel ajal taimedel olla.
Teraviljadest vajavad praegu korralikku väetamist rukis ja talioder, mis on jõudnud või jõudmas kõrsumisfaasi (loe: esimene kõrresõlm on leitav). Kõrsumisfaasi alguses, ca 1.-2.kõrresõlme faasis pannakse paika viljapea pikkus ja terade arv viljapeas – see on kriitiline aeg ja taimed vajavad külluses toitu. Rukkile ja taliodrale on samuti mõistlik praegu kogu planeeritud lämmastikväetise kogus ära anda.
Ehk siis, taliraps, rukis ja talioder võiks nüüd küll ära saada kogu planeeritud lämmastikutaseme, edasiselt on fookuses pigem lehekaudne lisatoitmine.
Talinisudega võiks arvestada umbes nii, et võrsumise lõpuks-kõrsumise alguseks oleks antud ca 75% planeeritud lämmastikväetisest. Viimane sops võiks veel varuks jääda. Viimase ringi lennutamist tuleb puhtalt ilmaennustuse järgi seada, kasutades ära võimalikku vihmaniiskust. Kui aga vihma ei tule ega paista ka edasises ennustuses, siis muidugi viimase ringiga väga pikalt ootama jääda pole mõtet.
Suviteraviljade külvieelse väetamise ja N kogusega võiks olla lähenemine praegu ka niiskusolude ja vihmaennustuse järgi. Varasel odral võib vabalt külvi ajal juba kogu lämmastikukogus käes olla, hilisel odral ja suvinisul arvestusega ca 80% plaanitud kogusest käes ja 20% pealtväetisena. Igal juhul arvestada nii, et kui peale külvi peakski kuivaks jääma, siis külviks antud väetiskogus oleks nii piisav, et vajadusel jääbki see põhikoguseks. Igaks juhuks tasub olla valmis nii, et pärast taimede tärkamist on võib-olla muld nii kuiv, et pealtväetis ei pääse enam täismääral mõjule. Kartes pisut kuivust, siis kuklas istub mõte, et külviajaks antud N kogus võibki jääda koguseks, mille najal saaki loota. Kui parajalt vihma tuleb, siis saab muidugi kenasti pealtväetisega kogust hiljem tõsta.
NB! Suvinisu külviks on muld praegu muidugi liiga külm.
Kommenteeri: