Hernest ja uba on külvatud sel aastal nii erinevatel aegadel, taimede kasv põldudel pole külmal ajal teabmis kiire olnud, seega päris paljud herne- ja oapõllud on veel hernekärsakatele sihiks. Siiani on jahedus kärsakate toimetamisi pisut pidurdanud, kuid kuna nüüd lubab päev-päevalt järjest soojemaks, ei tasu kärsakate võimekust alahinnata.

Hernekärsakate seiramiseks tuleb võtta natuke aega: minna põllule, kükitada-põlvitada taimedele ja mullale lähemale ning lihtsalt mõnda aega jälgida, mis toimub. Isegi, kui esimesel pilgul võib tunduda, et põllul on vaikus, siis mõne sekundi möödudes võib avastada, et maapind hakkab vaikselt elama. Hernekärsakad ei varja oma liikumist, kuid nad on mullaga üpris ühte värvi ja kui nad ei liiguta, siis pole neid lihtne märgata.

Hernekärsakas – Allikas: https://bugguide.net/

Hernekärsakad on kõige ohtlikumad tärkavatele ja just nina mullale pistnud taimekestele, kuid suure arvukuse korral ka juba mõnda aega tagasi tärganud, aga aeglase kasvuga herne- ja oataimedele. Kärsakate kahjustus võibki olla seda tõsisem, mida nõrgem on hernes ja uba samal ajal.

Hernekärsakas hernetaimel

Tärkav hernetaim – hernekärsakale magustoit

Hernekärsakas teeb taimelehtedele kaarjaid auke

Heas kasvuhoos taimedele, näiteks kui hernel on juba köitraod ja oal tugevad esimesed lehepaarid laiuvad, ei tee hernekärsakas üldjuhul enam olulist kahju – lihtsalt närib leheäärtesse mõned kaarjad augud.

Kui tõrje osutub vajalikuks, siis tuleb seda teha keskpäeval, soojal ja päikselisel ajal, sest siis on kärsakad kõige aktiivsemad. Kasutada kontaktset putukatõrjet.

Suuremaks kasvanud oale ei suuda hernekärsakas üldjuhul suurt viga teha

Tugevas kasvus hernetaim on ka kärsakate kahjustuseohust väljas