Pikisilmi oodatud vihm on meid lõpuks üles leidnud ja viimased päevad on loonud ideaalsed tingimused taimede kasvuks. Tasane ja pikka aega kestev vihm, kõrge õhuniiskus, soojad temperatuurid meeldivad peale taimede aga ka haigustele. Vaadates edasist ilmaennustust, siis soojus ja niiskus on lähiaegade märksõnad.
Talinisud on järk-järgult jõudmas/jõudnud olulisse faasi – lipulehefaasi. Lipuleht ja sellele järgnev leht on nisutaimedel suurima lehepinnaga ning talinisu saagipotentsiaali realiseerumisel kriitilise tähtsusega. Lipulehe ja järgneva lehe baasil sõltub nisu lõplikust saagikusest ja saagikvaliteedist ca 60-70%. Alumised lehed on muutumas järjest vähemtähtsateks, need kolletuvad ja kuivavad ning enam ei mängi tõsist rolli ka see, et alumised lehed mõni aeg tagasi öökülmade mõjul kahjustada said. Fookus on nüüd ülemistel lehtedel ja peagi ka viljapea loomisel. Nii hea, et see vihm just nüüd tuli – lipulehefaasi vihm tähendab ainult paremaid väljavaateid tulevikuks.
Niiskust ja soojust saab saagiehitusel väga efektiivselt ära kasutada, kui olla haigustõrjega kohal enne, kui haigused võimu hakkavad näitama. Ja peidetud haigusi talinisupõldudel on, kohe kindlasti. Lipulehefaasis talinisudel tuleb nüüd tähelepanu pöörata jahukaste levikule kõrte alumises osas ning nisu-pruunlaiksuse levikule kahel ülemisel lehel.
Kui jahukaste määramise ja otsimisega üldjuhul küsimusi ei ole, siis agressiivne nisu-pruunlaiksus võib esmapilgul märkamatuks jääda. Kuidas nisu-pruunlaiksust lehtedelt leida ja määrata? Väga hästi on haiguse varajast arengut võimalik avastada, kui vaadata nisu lehte vastu valgust. Võtta taimelt lipuleht või ka järgmine leht või samuti piisab lihtsalt taimiku juurde kükitamisest ning tuleb lihtsalt vastu valgust lehtede olukorda uurida. Haigestunud leht on pisikeste lehe üldtoonist heledamate, kollakamate täpikestega. Nisu-pruunlaiksuse tüüpiline tunnus on kollane laiguke, mille sees on üksik tumepruun täpike. Haiguse süvenedes hele laik laieneb, kuid tumepruun täpp keset haiguslaiku püsib muutumatuna. Kui taimeleht on praegu terve, siis on see vastu valgust vaadates ühtlase värvikuma ja ilma eristuvate laikudeta.
Esimesi õrnalt täpilisi lehti on juba varasematelt talinisudelt leida – see annab märku, et haigustõrjega ei tohi hilineda. Muide, talinisupõldudesse on sel aastal väetamisega panustatud, nisu-pruunlaiksusele lahke lämmastikuga väetamine meeldib väga. Nisu-pruunlaiksuse arengule aitab kaasa olukord, kui taimelehed püsivad pikalt niisked (6-12 tundi) ning haiguse muutumine peiteperioodist silmnähtavate täpikesteni võib võtta soodsates tingimustes vaid 4-5 päeva.
*Kui eelmisest haigustõrjest on möödas rohkem kui kaks-kolm nädalat, siis ülimalt oluline on ajastada lipulehefaasi korralik haigustõrje.
*Kui eelmine haigustõrje oli vähendatud kulunormiga, siis nüüd niisketes oludes ei tasuks ootama jääda eelmise tõrje liiga pikaajalisele kaitsele.
*Pigem ei tasu edasisi ilmaolusid arvestades pärast lipulehe ilmumist ootama jääda, et fungitsiidi pritsimine teostada alles siis, kui ka viljapead hakkavad looma. Varasematel aastatel on see lähenemine toiminud, kuid sel aastal võib kätte maksta. Kui lipuleht on ilmunud, siis vajab see kindlat kaitset. Võimatu ei ole, et sel aastal muutub talinisu viljapeade kaitsmine veel lähitulevikus ka oluliseks, kuid seda näitab edasine ilm ja olukord põldudel.
*Kulunorm – kõrge väetamisbaasiga, tummise lehestikuga ja suure saagilootusega põldudel vastavalt korraliku täisnormilähedase fungitsiidi kulunormiga.
*Ärge jääge unistama ja lootma, et taimehaigused ei levi! Ennetav tõrje, mis arvestab eelnevaid kasvutingimusi (stressitingimusi) ja järgnevaid ilmaolusid (niiskus, soojus), on alati kordades efektiivsem. Lipulehte tuleb kaitsta, ainult sedasi on võimalik talinisude saak kindlustada – panustatud on juba palju, nüüd ei tohi allahindlusi teha.
Kommenteeri: