Kui juuli teisel poolel koristushooaeg alguse sai, ei olnud vihmane ilm just parim kaaslane, kuid õnneks oli augusti ilm sel aastal tõeliselt truu sõber. Peaaegu kogu augustikuu pakkus sel aastal küll parimaid koristustingimusi, mida üldse tahta võiks. Eriti arvestades kõiki eelnevate aastate vintsutusi-väntsutusi alates põuast, mis saagi suures osas omale võttis ja kombainid näljaseks jättis, kuni tohutute vihmadeni, mis suure saagi põllule jätma sundis ja kombainid mutta kinni surus. Õnneks andis augusti ilm sel aastal küll endast parima.
Rääkides senistest möödunud koristuspäevadest, siis kombainide heedrist ja kõhust läbi käinud saaginumbrid on olnud pigem head – ei saa öelda rekordid, aga tugevalt head kindlasti. Selle aasta kohta võiks praegu juba etteruttavalt küll öelda “päris hea kuldne keskmine aasta”. Sel aastal jääbki silma-kõrva kõige rohkem just, et kui jõuga üldistada, siis on kogu Eestis erinevate kultuuride keskmised saaginumbrid väga ühtlase tasemega. See tähendab, et erinevatest Eestimaa nurkadest on seni jäänud kõlama üpriski sarnased kuiva saagi keskmised numbrid.
Senised keskmised kuiva saagi numbrid: talioder 6-7 t/ha, talinisu 7 t/ha ümber, taliraps 3-4 t/ha ja õlisusega ca 43-45%, talirüps 2 t/ha ümber, rukis 8-9 t/ha, suvioder 5-6 t/ha, hernes 3-4 t/ha. Kaera, suvinisu, oa ja suvirapsi kohta ei teeks täna veel üldistusi – mõni ju veel suisa roheline.
Tegelikult tulevad tulemused sel aastal head, ehk kohati oli põllupilt veelgi lootustandvam ja ootused kõrgemad, eriti just talivilja puhul, kuid pettumusel küll ei tohiks kohta olla. Ainus asi, mida kunagi muuta ei saa ja mis väga suurel määral saaginumbreid omatahtmist korrigeerib, on sõber ilmataat. Talirapsile tegid liiga kevadised hilised ja poolsuveni kestnud öökülmad, mis õitsemist ja viljumist pärssisid. Talioder ja isegi rukis said kõige rohkem “pihta” kuumast ja põuast, mistõttu tera peenemaks ja mahukaal madalaks jäid. Talinisu saagikvaliteet on samuti pisut kehvem, kui oleks lootnud ning seda just proteiininäitajates. Eks põhjust saab otsida nii põuast, kui veelgi enam ka juulikuu vihmastest päevadest ja päikesepuudusest. Muidugi talinisu puhul kehtib ka reegel, et mida suurem tonninäitaja, seda raskem on kõrget proteiini saavutada.
Kõike arvestades tuleb aga ikkagi olla vägagi tänulik möödunud augustikuule ja ilmataadile, et tal vähemalt põhilisel koristuskuul viljavõlurite vastu piisavalt austust ja heldust oli. Koristusaeg pole muidugi tänaseks täielikult läbi ja paljudel põldudel on veel nii mõnedki tonnid, seega lõplikult hõisata ja koristusaega lõppenuks nimetada on veel vara. Pinda on koristada veel üksjagu kogu Eestis ja mitte ainult suvivilju. Mida rohkem aeg aga septembrikuu poole on tüürinud, seda keerulisemaks on ka koristusolud läinud. Kui augustis tuli saak põllult praktiliselt täiesti kuivana ja kuivatuskulud olid väikesed, siis täna on olukord juba teine.
September, ole nüüd vapper ja anna ilusat ilma!
(…ja siis kirjutamise ajal hakkab akna taga vihma ladistama, tüüpiline…)
Meenutusi ajast, kui kõik veel alles alguses oli:
Kommenteeri: