Olematud talved, mil niiskusolud on pidevalt kõrged, taimelehed on koguaeg märjad ja temperatuurid on pigem kestva sügise kui talve moodi, on intensiivistanud ja palju agressiivsemaks muutnud paljude taimehaiguste levikut ja mõju. Talirapsipõldudel on juba viimase ca 5 aasta jooksul olnud märgata sügisel levivate haiguste laiemat levikut, mis on meie põldudel saagipotentsiaali tasapisi ja märkamatult vähendanud.

Talirapsipõldudel on sügiseti järjest enam märgata haigustesse nakatumist

Sel aastal on päris kriitiliseks teemaks talirapsipõldudel haigus nimega fomoos ehk mustmädanik. Sellest, et fomoos on meie rapsipõldudel ennast päris mõnusalt sisse seadnud, andis eriti märku sel aastal pärast talirapsipõldude koristust allesjäänud varretüü lähem uurimine. Kui varasematel aastatel oli kahjustust märgata pigem siin-seal ja vaid põlluti, siis sel aastal on selge, et fomoos on levinud palju laialdasemalt ja kogu Eestis.

Kui veidi Inglismaal levivate taimehaiguste kohta materjali otsida, siis rapsihaigustest tuuakse pidevalt välja nr.1 saagikahjustajana fomoosi. Ega meie sügis-talvede ilm väga enam ei erine, seega tegeleme probleemiga siis, kui asi veel hulluks pole läinud – pikas perspektiivis, kui põldudel fomoosile täna pidurit ei pane, on mõne aasta pärast olukord kordades hullem. Säilivad kõik taimehaigused ju aastaid eluvõimelisena ja heades tingimustes saavad ainult agressiivsust juurde.
Taimede kasvureguleerimine on üldjuhul tuttav teema ja selle vajalikkusel ei ole vaja enam pikemalt peatuda. Kuid selleks, et oma talirapsipõldudele sügisel tugev tervis ja saagivõimekus laduda, tuleb haigustõrjet väga tõsiselt võtta.

Rapsile sobib praegune soojus ja piisavad niiskusolud

Viimase aja soojus ja niiskus on meeldinud talirapsidele, taimede kasv on olnud mõnus, põllud näevad ilusad välja. Eks sõltuvalt külviajast ja mitmetestki muudest teguritest on põlluti kasvureguleerimisega olukord erinev – kus juba isegi mitmel korral tehtud, kus alles esimene tiir kohe-kohe plaanis. Muidugi môista on soojus ja niiskus meeldinud ka fomoosile, seega tasub oma rapsipõlde seirata ja lehti vaadelda. Eriti tasub vaadelda just alumisi lehti, mis rohkem teiste varju jäävad, kauem niisked püsivad ja mullaga kokku puutuvad.

Teiste lehtede all varjus olevad lehed püsivad kauem niisked

Alumised rapsilehed on muutunud täpiliseks

Fomoosi esimesteks tunnusteks on pisikesed mustad täpid lehtedel

Fomoosi esimesed tunnused on pisikesed mustad täpid lehtedel, aja jooksul need suurenevad, lehekude haiguslaigu sees kuivab ja muutub heledaks, suuremate haiguslaikude peal on selgesti märgata mustad täpikesed. Lõpuks taimelehtede kasvades haiguslaikude sees lehekude rebeneb ja tekivad augud. Selline on sügisene haiguspilt, aga kui sellele ebapiisavalt reageerida ja tõrjet mitte teha, talvitub haigus koos rapsiga väga mõnusalt. Väga soojade talvede puhul vôib haigus talve jooksul vaikselt isegi edasi toimetada. Kevadeks pole oht möödas, vaid haigus kasvab koos taimedega, põhjustades juurekaela- ja varremädanikku. Ehk sealt tulebki saagikadu, hinnanguliselt võib see olla umbes 0,5-1 tonn/ha.

Seega praegu sügisel ongi õige aeg teemaga tegeleda. Sõltumata sellest, kas tänaseks on juba kasvuregulaator tehtud või alles plaanis, ka teine ring, siis tasub üle vaadata tehtud pritsimise toimeained ja/või planeerida talirapsile kasvuregulaator, mis sisaldab fungitsiidseid toimeaineid protiokonasool, metkonasool, difenokonasool. Teised toimeained on pigem kasvu reguleeriva toimega ja haiguste tõrjeefektiivsus on vähene.