Talioder on umbrohuna järelkultuuri põllul üpriski tülikas tegelane, kuna varise tärkamine on nii mitme rindeline ja ettearvamatu. Taliodra seemned püsivad mullas väga pikka aega idanemisvõimelisena, seega võib talioder põldudel umbrohuna peavaluks olla mitmeteks aastateks.

Just seepärast tuleks sügisel talirapsipõldudel taliodra varise tõrjega tegeleda täpselt nii mitmes rindes, kui see tärkamas on. Rapsipõllust kõrrelist tõrjuda on kordades odavam ja lihtsam, kui järgnevatest teraviljapõldudest (kui üldse saabki efektiivselt tõrjuda).

Kuigi taliodra varise tõrje on mõnda aega tagasi tehtud, on uus rinne siiski hoo sisse võtnud

Täna, kui teemaks on pigem rapsi kasvureguleerimine ja selle õigeaegne kordamine ning varise tõrje justkui juba tehtud ja unustatud on, tundub sellest taaskord rääkimine justkui liiast. Tegelikult aga kammides rapsipõlde praegu läbi ja olukorda hinnates, jääb mõnelgi põllul taliodra jätkuv lehvimine kripeldama. Ja mitte tõrjest kollakas varis, vaid täiesti elujõuline ja roheline. Üksik puhmas silma nii väga ei riiva, aga kui põllul ikka leidub kohti, kus rapsileht odralehega võidu lehvitab, siis on mure reaalne. Asi pole selles, et siiani tehtud kõrrelise tõrje oleks ebaõnnestunud, vaid taliodra puhul tulebki kohe sisse arvestada, et mitu rinnet on täiesti tavaline. Praegune sügis on ka nii soe olnud ja piisavalt mullaniiskust hoidnud, et üpriski kõik on läinud omal ajal kasvama – tähendab, et odravarise jätkuv surve pole imekspandav.

Loogika siis selles, et veel tasub tõrjuda taliodravarist talirapsipõldudest, kui seda ikka jätkuvalt kolletena sees on. Mõelda tasuks nii, et esiteks on see juba eeltöö pikema perspektiiviga ka edastisteks hooaegadeks ja põldude puhtuseks. Teiseks, talioder talvitub koos rapsiga, on kevadeks end veel paremini sisse seadnud ning kevadel on palju raskem õigel ajal tõrjega peale saada – raps hakkab ette hoiatamata kiirelt pikkust viskama, talioder jääb alguses alarindesse, kus sellele herbitsiidiga pihta ei saa, aga hiljem suudab ennast piisavalt varjust välja kasvatada ja uued seemned valmistada.

Ülalt alla vaadates on varis kergesti märgatav – seega ka herbitsiidiga on veel võmalik pihta saada

Kui varist on ikka veel kolletena põllus, tasub sellega jätkuvalt tegeleda

Täna, kui raps on kenasti vastu maad surutud ja taliodra puhmad rapsitaimede vahelt välja sirguvad, on herbitsiidiga pihta saamine täiesti võimalik. Kui põllul jalutades jalgade juurde alla vaadates varis silma jääb ja rapsitaimede all peidus pole, siis saab ju ka pritsimislahus odravarise lehtedele pihta. Samuti on tõrje efektiivsus täna veel täiesti tagatud, sest päevased temperatuurid on jätkuvalt mahedad ja herbitsiidid mõjuvad täiesti kenasti ja kiiresti.

Seega, kui ikka vaja, siis tasuks veel taliodravaris talirapsipõldudelt minema ajada.

Taliodra varis ei kao talvega rapsipõllult kuhugi ja seda on kevadel kordades raskem tõrjuda

Viimase mõttena, kuidas aru saada, et varise tõrje on mõjunud? Ilmselge on see, kui varis kollakas-pruuniks läinud, aga ka vaid mõned päevad pärast tõrjet on võimalik olukorda kontrollida. Nimelt, kui varise lehti tõmmata, lähevad kasvupidurduse ja herbitsiidi toime kätte saanud lehed rabedalt ja kergesti katki. Uus, värske ja elujõuline odravarise leht on elastne, veniv ja pigem venib enne pikkusesse, kui koheselt rebeneb.