Sel sügisel on taliterviljapõldudel tekkinud ebatavaline olukord mullaherbitsiidide mõju ja efektiivsusega ning seda eriti rapsi varise tõrjel. Nimelt, oleks kõik justkui tehtud õigel ajal ja parimat eesmärki silmas pidades, kuid praeguses põllupildis on näha, et rapsivaris on olnud erakordselt vastupidav ja taastumisvõimeline. Peaaegu tahaks poolenisti naljaga öelda, et tõrjetulemus on sõltunud pritsimisaegsest kuu seisust või lausa millestki veelgi arusaamatumast, sest isegi sama ettevõtte põldudel, kus kõik on tehtud sama herbitsiidi, sama kulunormiga ja samal päeval, on põllupilt täiesti erinev. Samuti ei saa kuidagi välja tuua ei üht ega teist herbitsiidi või toimeainet, mis oleks paremini või kehvemini toiminud, pigem on tõrjetulemused kõigi mullaherbitsiididega väga kõikuvad.

Ilmselgelt pole põldudel põhjenduseks mitte kunagi üks ja ainus tegur, vaid ikkagi mitme teguri koosmõju. Prooviks seega mõned seosed luua ja järeldused teha. Muidugi need kõik ei kehti absoluutselt kõikidele põldudele ja olukordadele, aga mingeid paralleele saab ehk luua.

Põllumajanduse pailaps, milleta kuidagi ei saa, on muidugi ilm. Kui esimesed taliteraviljakülvid tehti võrdlemisi hea ilmaga augusti lõpus, siis mäletatavasti keeras septembrikuu algus nii vihmale, et raskusi oli nii külvipäevade leidmisega, kui ka tegelikult korraliku kvaliteediga külvide tegemisega. Ausalt öeldes, tuli külvata ikka väga vägisi ja külvijärgne mullapind jäi nii, nagu ta jäi. Muld oli pidevalt tatine ja liigniiske ning lisaks külvamisele sattus ka mullaherbitsiidide pritsimine tihtipeale vihmade vahele ja liigniiskele mullale.

Kui üldjuhul mullaherbitsiidid vajavad toimimiseks mullaniiskust, siis tänavune septembri algus tõestas, et kui ikka lakkamatult sajab ja mullakihid on koguaeg läbi leotatud, siis võib mullaherbitsiidide formulatsioonis sisalduva kleepaine võimekusest toimeaineid kinni hoida jääda väheks. Ei mäleta, et oleks sellist olukorda kunagi varem tekkinud. Tundub, et just nii seekord aga läkski ja pidev sademetekogus uhus toimeaineid mullapinnalt sügavamatesse kihtidesse enne, kui need jõudsid mullaosakestele kinnituda. Seda tõenäolist põhjust kinnitab veel ka fakt, et sel aastal avaldus väga paljudel põldudel mullaherbitsiidide järgselt vähene stress ja kloroos teraviljataimedel. Kui tundlikuma taliodra puhul on see väga tavaline, siis valkjas-kollakate laikudega taimi leidus palju ka talinisu põldudel. Talinisu on üldjuhul vastupidavam, aga kui vihm ikka herbitsiidide toimeainet juurte piirkonda suuremas koguses viis, siis näitas oma pahameelt välja ka nisu.

Kloroos teraviljal, mis tekkis peale mullaherbitsiidi kasutamist

Paljudel põldudel tekkisid mullaherbitsiidi järgselt teraviljale klorootilised laigud

Fakt on see, et taliteraviljade külviaeg oli vihmane ja keeruline. Märga mulda tehtud külvide järgselt ei olegi võimalik tahta ja loota, et mullapind jääb väga ühtlane ja sile. Siinkohal polegi teemaks targutada, milline külvijärgne põld peaks välja nägema või halvaks panna olukorrast tingitud külvitingimusi, vaid lihtsalt öelda, et mullaherbitsiidid on väga tundlikud mullastruktuuride ja pritsimislahuse jaotumise ühtlikkuse osas. Seega, ebaühtlane ja erinevate suuruse-kujuga kamakatega kuumaastik vähendab samuti mullaherbitsiidide maksimumtoimet. Ebaühtlane toimeainete jaotumine mullakihtides = ebaühtlane efektiivsus umbrohtudele.

Mullalõimis on ka kindlasti määrav tegur herbitsiidide toimeainete kinnihoidmisel, sest mida liivakam ja kergem lõimis, seda vähesem võib olla mullaherbitsiidide kinnitumisvõime. Eriti aga muidugi selliste vihmade korral, nagu septembri alguses olid.

Rapsivaris võib tärgata nii erinevatel aegadel ja erinevatest mullakihtidest

Rapsivarisest ja selle taastumisest aga rääkides on raps taim, nii kultuurina kui umbrohuna, mis kõige paremini tärkab just siis, kui idanev seeme on võimalikult mullapinna lähedal. Külvisügavuski kultuurina kasvatamisel on ju võimalikult väike. Kui nüüd arvestada, et mullaherbitsiidide toimeaineid uhuti vihmadega sügavamale, võis tekkida olukord, kus pinnalähedaselt tärkavatele rapsidele jäi efektiivset toimeainekogust väheseks. Põllul on olnud seda ka näha just suuremaks kasvanud ja taastunud rapside pealt. Need taimed ei ole üldjuhul täiesti rõõmsad ja rohelised, vaid märgata on heledamat tooni ja kollakat laigulisust. See näitab, et midagi justkui on pihta läinud, aga raps on ärritusest välja kasvanud – järelikult, pole olnud piisavat toimeaine kogust tõrje maksimaalseks saavutamiseks. Samas jällegi naljakas fenomen on kohati olnud aga see, et osad nendest taastunud rapsidest, mis on suutnud siiski kasvatada 1-2 pärislehte, on väga palju hiljem läinud lehtede südamikust lillakaks-kollakaks, mis näitab, et tegelikult on sellistel rapsitaimedel kasv ja areng herbitsiidi poolt peatatud.

Olulise märkusena saab välja tuua need teraviljapõllud, kus tehti lehekaudset turgutamist ja pealt lisaväetamist. Ebapiisava tõrjemõju saanud rapsivaris kasutas paralleelselt edukaks taastumiseks ära kõike seda head, mida teraviljale anti. Kombinatsioonis soojade ilmadega septembris ja oktoobris oligi taastumiseks loodud ideaalsed tingimused.

Paljudel põldudel on aga mullaherbitsiidi mõju olnud täiesti ideaalne

Kui üleüldiselt veel hinnata põldudel olukorda umbrohtumusega, siis tavapärastele laialehelistele umbrohtudele on tõrje olnud väga hea ja nuriseda oleks patt. Isegi on näha see, et palju hiljem tärganud ja praegu alles idulehtedes rapsivarise taimed või ka muud umbrohud on tärkamise järgselt koheselt kenasti kollakas-lillaks läinud. Just need on need sügavamalt ja seetõttu ka hiljem tärganud umbrohud, mis on kenasti läbinud toimeainetega läbi imbunud mullakihid ja seetõttu kasvujõudu enam ei saavuta.

Viimasena mõttena, kui on ikka kuri kahtlus, et kasutatud mullaherbitsiid pole üldse mõju avaldanud, tasuks minna põllul seirata postiümbrusi ja põlluääri, kuhu pritsipoom pole täielikult ulatunud. Tasub võrrelda üldpõldu ja neid kohti, suure tõenäosusega näitab see kenasti ära, milline oleks umbrohtumus siis, kui mullaherbitsiidi poleks üldse kasutatud.

Kas nüüd veel taastunud ja kasvavat rapsivarist kontaktsete herbitsiididega tõrjuma minna? Tõenäoliselt on paljudel praeguseks see liigutus juba tehtud ja õigesti ongi, et tehtud, et olla kindel põldude puhtuses ja taliviljadele parima talvitumiseelise tagamisel. Kui aga on põlde, kus tahaks natuke veel paremat tulemust saada, siis tavapärase laialehelise lehekaudseks tõrjeks mõeldud kontaktse herbitsiidiga saab ja on mõistlik toimetada kuniks ööpäeva keskmine temperatuur püsib +5 kraadist kõrgemal ja pritsimisilma vähegi antakse. Arvestada tuleb aga, et kiiret ja kohest silmaga nähtavat mõju nii hilisel tõrjel enam oodata pole mõtet – nüüd võtab kõik juba märksa rohkem aega.