Aasta 2020

Päris paljudel põldudel veel saab ja ilmatingimused selleks on praegu täiesti sobilikud. Kuigi tundub, et maikuu on trikitaja ja ilmaennustusi tasub kontrollida pidevalt – info muutub seal nii kiiresti. Aga millistel põldudel? Talirapsi kevadise kasvureguleerimise parim aeg on, kui rapsitaimed… Jätka lugemist →

Täna saab kahjuks öelda, et taliodra põllud on suhteliselt tõbised ja haigestunud erinevatesse laiksustesse. Peamiselt on levinud äärislaiksus ja võrklaiksus ning lehtedelt on leida palju füsioloogilisi laike. Viimased tekivad just suurte temperatuurikõikumiste ja vahelduvate ilmaolude tõttu ning siis, kui odrataimed… Jätka lugemist →

Soojus on talirapsipõldudele aktiivsemalt tegutsema meelitanud varre-peitkärsakaid ning mõnel pool Eestis on rapsi õienuppudel kohatud ka hiilamardikaid. Talirapsidele tehakse praegu aktiivsemalt viimaseid umbrohutõrjeid, leheväetiste ja kasvuregulaatorite tiire – selleks, et putukatõrje vajadus ära ei ununeks ja lisaringi tegema ei peaks,… Jätka lugemist →

Maikuud on folklooris nimetatud veel lehekuuks ja õiekuuks ning maikuu algus on rahvapärimuses tähistanud õitsemise, lehtimise ja rohukasvu algust. Soojust, just öist soojust, on vaja, et loodus päriselt ärkaks ja muld rohukasvuks ja kevadkülvide tärkamiseks soojeneks. Ilmaprognoos näitab mai saabumisega… Jätka lugemist →

Ebatavaliselt soe talv, kogu talve kestev niiskus ja kõikuvad temperatuurid toovad kaasa taimede talvitumishaigusi, mis tavapäraselt meie põldudel väga levinud pole olnud. Taliodra põldudelt võib sel kevadel leida tüfuloosist kahjustunud taimi. Kuidas tüfuloos välja näeb? Tervete roheliste taimede vahel on… Jätka lugemist →

Taimekaitsekahjustused, külmakahjustused, tipid-täpid-haiguslaigud – kõik need muutused hakkavad nüüd taimelehtedel järjest enam silmaga nähtavamaks tulema. Taliviljade biomass kasvab, lehemass suureneb, seega igasugused värvimuutused tulevad paremini esile. Enamasti pole taimekaitsest või külmanäpistusest tulenevad kahjustused nähtavad pritsimisele või öökülmale järgneval päeval või… Jätka lugemist →

Taliraps varsub, taliteravili võrsub-kõrsub, suviviljaseemneid jõuab iga päevaga järjest rohkem mulda – kõik tahab läbimõeldud väetusplaani, et taimedel koguaeg kõht täis oleks ja olulistel kasvujärkudel toitainetepuudust ei tekiks. Talivili on hoolimata suhteliselt jahedatest ilmadest päris asjalikult kasvanud, seega ega väetamistega… Jätka lugemist →

Tänavune kevad oma jaheda ilma ning jaheda ja kohati veel toore mullaga tekitab nii palju segadust ja ebakindlust kõigi põllutöödega, eriti aga õige suviviljade külviaja valikuga. Arvamusi ja mõtteid on seinast seina: tänaseks on neid, kel suviviljakülv lõpetatud, kui ka… Jätka lugemist →

Kellel herne- ja oapoisid juba mõnda aega mullas ootamas, kellel sel nädalal külvikus kolisemas, kellel alles järgmine nädal külvistart. Tõele au andes, eks kiirustamine pole olnud vajalik ja mulla soojenemise ootamine on olnud ainult õige otsus. Tagantjärgi pole ka mõtet… Jätka lugemist →