Süsinik meie põllumullas. Mis rolli ta mängib? Kuidas saavutada süsiniku tasakaal põllumullas? Räägitakse mõistest süsinikupõllundus, mille eesmärk on põlluviljelemises kasutada neid praktikaid, mis aitavad atmosfääri süsihappegaasi (CO2) taimede vahendusel mulla püsiva orgaanilise aine koostisse siduda. Kas see on midagi täiesti uut?… Jätka lugemist →
Vahekultuuride kasvatamine ja külvikorda integreerimine on täna meie taimekasvatuses veel suhteliselt uus viljelusvõte. Iga uue harjumuse väljakujunemisega ja praktika külvikorda seadmisega on alguses küsimusi palju ning ideest teostuseni jõudmine võtab pisut aega. Kõige paremaid vastuseid küsimustele annavad praktikud, sest kogemused… Jätka lugemist →
Öeldakse, et agronoomi samm on põllu ramm. Hea taimekasvatusnõustaja on keegi, kes sammub sinu põldudel aastast aastasse, hooajast hooaega, õppides samal ajal tundma sinu viljelusviiside käekirja ja põllupidamise tõekspidamisi. Nõustaja hoolib sinu põldudest, mõtleb ja arutleb sinuga kaasa ning on… Jätka lugemist →
Mulla hapestumist põhjustavad nii looduslikud protsessid kui ka inimetegevus. Mulla reaktsioon on aga oluline põllumulla näitaja, mis mõjutab väga olulisel määral mulla viljelusväärtust. Mullareaktsioonist sõltub otseselt taimede heaolu ja taimetoitainete kättesaadavus, kultuuride saagikus ja saagi kvaliteet ning mullaorganismide aktiivsus. Happelistel… Jätka lugemist →
Vahekultuurid on kultuurid, millest saaki küll ei koristata, kuid vahekultuuride kasvatamine külvikorras parandab olulisel määral mulla ja põldude seisukorda ning võimaldab tagada jätkusuutlikkust põllukultuuride viljelemisel. Eesti tingimused ei soosi just väga pikka nimekirja saagikultuuride valikut, et põldusid kultuuride vaheldumisega värske… Jätka lugemist →
Külvikord ja viljavaheldus on agrotehnilised võtted, millega saab väga palju ära teha mulla kaitsmisel ja hoidmisel ning millega kaasa aidata kultuurtaimede saagipotentsiaali realiseerimisele. Külvikord peaks olema üles ehitatud viljavahelduse põhimõttel nii, et kasvatatavad kultuurid täiendavad teineteist ja viljeluspraktikatega arvestatakse, et… Jätka lugemist →
Sügisene haigustõrje taliteraviljapõldudel on täna taaskord aktuaalne teema, aga samas tekitab tegelikult igal aastal samu küsimusi – kas, miks, millal, kuhu. Esmalt ongi oluline aru saada sügisesest teraviljade haigustõrjest rääkides kahest väga määravast põhipunktist: Taimiku suurus ja areng. Iga sügis… Jätka lugemist →
Õige aeg on meenutada, kuidas määrata, kui hästi kasvuregulaator on talirapsipõllul oma eesmärki täitnud ja kas taliraps on pidurdanud pikkuskasvu. Esmalt aga, mis on kasvuregulaatori eesmärk sügisesel talirapsipõllul? Kasvuregulaator aitab suunata rapsitaimede mõtteid oma kasvujõudu pigem allapoole kasutama ehk juurtesse… Jätka lugemist →
Võimalikud ja võimatud vaated ühe kombaini, Claas Lexion 6800, koristuspäevadest.
© 2024 agronoom.ee — Ehitatud WordPress platvormile
Teema autor Anders Noren — Üles ↑
