Esimese mõttena saab õnneks kinnitada, et üldjuhul elab taliraps praegu, pärast talve, üpris kenasti. Väga vedas sel talvel, et kui vahepeal miinused päris krõbedaks kiskusid, oli lumevaip rapsitaimi kaitsmas ja soojas hoidmas. Taliraps kardab hirmsasti ilma lumeta külma, seega rapsi vaatevinklist õnn oli, et ilmataat armuliselt lund andis.
Sarnaselt teraviljapõldudele, on ka rapsipõldudel praegu välja joonistumas talvekülmast ja lume all haudumisest kahjustunud lehed, mis põldude üldtooni pisut kollakamaks maalib. Põlluti on hävinenud lehti erinevalt ja palju sõltub see sellest, kui suureks rapsitaimed sügisel kosunud olid. Peamiselt ongi hävinud alumised, mullapinna lähedal paiknevad ja sügisel väga suureks kasvanud lehed. Kevadist kasvu ja üldist saagikust selliste lehtede talvine hävimine ei mõjuta, seega põhjust muretsemiseks pole. Lisaks hävinenud lehtedele on põlluti leida madalamaid kohti, kus mingil ajal on rohkem seisuvett olnud või mõni aeg taimed isegi jääkaane all on pidanud hakkama saama. Sellistes kohtades võib aga küll olla, et taimedel esineb rohkem kahjustusi ja on kahjuks leida hukkunud taimi. Raps on samas väga visa ja kui juurekael vähegi elujõuline on, taastub raps ka kehvemast seisust.
Muidugi üks päris korralik talvine kahjustaja käib neljal jalal ja on apla isuga – need on metskitsed, Saaremaal hirved. Nende kahjustust on talirapsipõldudel sel aastal üpriski palju. Eks paksu lumega talvekuud tegid nende elu ka keeruliseks ja mahlane rapsirosett oli hea suutäis.
Talirapsi puhul on ellujäämiseks kõige-kõige olulisemad taime südamikus asetsev leherosett, kasvukuhik ja juurekael, seega kui taime südamik on terve, sealt paistab rohelist ja taim katsudes pehme ja kõdu pole, on taim täiesti elus. Sama kehtib ka kitsede ampsamiste puhul – kui nad on närinud taimede pealmise osa nii, et midagigi rosetist alles on, sealt rohelist paistab, siis tõenäoliselt need taimed taastuvad.
Raps armastab soojust, eriti öist soojust, seega niipea, kui ööpäevane temperatuur enam väga miinustesse ei lasku, hakkavad rapsitaimed vaikselt elavnema. Parim viis seda liikumist kontrollida, on tõmmata taimi mullast välja ja uurida juurestikku. Uued pisikesed valged juureotsad annavad märku uuest algusest ja sellest, et rapsitaim on hakanud mullas toitu otsima.
Põldudel jääb veel silma, et elusad rohelised lehed on muutunud äärtest punakas-lillaks. See on omakorda märk, et taimed elavnevad, fotosüntees saab päikese toel hoogu juurde, aga kuna muld on niivõrd külm ja niiske, siis toitainete kättesaamine on pärsitud.
Seega, rapsipõldude olukord on praegu hea või isegi väga hea. Nüüd on vaja taimedel ainult rohkem valgust, soojust ja toitu ning peagi on kõik kuivanud-kolletunud lehed põllupildist kadunud ja asendunud roheliste rapsipokudega.
Kommenteeri: