Põhitõed ei küsi vanust ega aega. Järva Teataja nr.48, 22.aprillil aastal 1944 kirjutas nõnda:

Tekst Järva Teatajast / Allikas: Eesti rahvusraamatukogu, DIGAR digitaalarhiiv

Varsti on paras aeg talivilja oraste äestamiseks!

Vaatamata sellele, et üksikud põllumehed juba aastakümneid talivilja, eriti talinisu oraseid äestavad, ei ole see siiski veel üldist kasutamist leidnud. Kas on selle põhjuseks kartus orast liigselt vigastada või äestamiseks kõlbuliku äkete puudumine, seda otsustagu iga põllumees ise. Eriliseks kartuseks ei peaks aga põhjust olema, kui äestamist õigel ajal teostada ja äke enam-vähem nõuetele vastab. Äestamisest saadav kasu ületab kaugelt selle kahju, mis orase vigastamisest tekib, sest oras oma kitsa lehe ja varjatud kasvukuhiku tõttu on palju vastupidavam kaheidulehelistest umbrohtudest.

Peamiselt tuleb rõhku panna talinisu orase äestamisele. Eriti tähtis on talinisu orase äestamine raskematel, savikatel muldadel, missugused talve jooksul tihedaks ja plingiks vajuvad ja kevadel koorikuga kattuvad. Äestamisega kohendame pinda, rikastame mulda õhuga, takistame kooriku tekkimist ja loome eeldused talinisu tugevaks võrsumiseks. Ühtlasi hävitame ka umbrohtu. Talinisu äestamiseks on paras aeg, kui muld niivõrd tahenenud, et ta enam ei keepu äkke pulkade külge. Ei tohi aga niivõrd kuivanud olla, et muld oleks panka kuivanud. Sarnasel korral rebib äke mulla ja orase pankadena üles. Parem on äestada õhtupoole, et taimed öösel toibuda jõuaksid. Talinisu orase äestamiseks tuleb kasutada keskmise raskusega äket, kuna kerge äke talvejooksul kinnivajunud mulda küllaldaselt kohendada ei suuda ja asjatult taimi vigastab. Kui külv sügisel hiljaks jäi, tuleb püüda kerge äkkega mulda kohendada, kuna raskem äke sel juhul nõrgalt juurdunud taimed välja kisub. Äke peab olema niimoodi järele rakendatud, et iga pulk eri jälje tõmbab. Kui mitu pulka ühes jäljes jookseb, siis rikutakse sel kohal taimi, vahekohal jääb aga muld kohendamata. Tarviduse korral tuleb äke viltu järele rakendada, et pulkade jooksu parandada.

Rukis on äestamise suhtes õrnem kui nisu, kuid vajadust selle järel on ka vähem. Õigel ajal külvatud taliruki võrsub juba sügisel tugevasti, kasv algab kevadel varakult ja oras katab kiirelt maapinna. Muld muutub varjatud oleku ja niiskuse tõttu tekkiva käärimise tagajärjel iseenesest kohevaks. Kui aga rukis sügisel viletsalt võrsunud, tuleb kevadise võrsumise soodustamiseks ka rukki orast kevadel äestada.

Pilt ja andmed: Eesti Rahvusraamatukogu, DIGAR Eesti artiklid, digitaalarhiiv

Tänavusel kevadel, mil taliteraviljapõllud on sügis-talvistest haigustest ja talvistest lumeoludest tulenevalt vana ja hävinenud lehemassi täis, on äestamine kahe käega tervitatav tegevus. Äestamine oleks seega justkui esimene haigustõrjetöö – haigete lehtede mehhaaniline eemaldamine taimedelt aitab kaudselt kaasa haiguste leviku mõningasele pidurdamisele. Taimed vabanevad üleliigsest ja suudavad kevadist kasvu alustada tervemalt ja motiveeritumalt.

Eriti hästi, turgutavalt ja kasvu soodustavalt, mõjub äestamine talinisule. Talinisu kohe armastab kevadist sasimist ja sakutamist ning tänab lõpuks parema võrsumisega.

Äestamine aitab taimedelt hävinenud lehemassi eemaldada ning aitab talinisul paremini taastuda ja võrsuda

Talirukist ja taliotra on varasematel aastatel ka äestatud, kuid nende kahe kultuuri äestamisse tasub suhtuda ettevaatlikult ja läbimõeldult – nimelt sügisel heal ajal külvatud ja mättaks kasvanud rukis ja oder võrsusid juba sügisel palju ning need võrsed on peamised selle aasta saagivõrsed. Mõtlematu ja vägivaldse äestamisega võib neid võrseid kahjustada ja tekitada pöördumatut kahju. Seega, rukki ja taliodra äestamine pole võimatu ja võib olla vajalik, eriti kui põllul lumiseent palju, kuid tegutsema peab väga palju õrnemalt.

Taliodra äestamisse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult ja väga läbimõeldult

Äestamisega saab väga edukalt põllul mullapinda ühtlustada, kobestada, õhustada ja samal ajal ka niiskust lukustada. Väidavad ju, et maikuu pidi sel aastal kuumem ja kuivem olema… Head tulemused aga saavutab äestamisega siis, kui minnakse äestama tahenenud mullapinda – kindlasti ei tohiks äestada tatist ja liigniisket põldu. See pole eesmärk.

Äestamine on hea ette võtta siis, kui väetisegraanul on enne põllule jõudnud. Äestamisega segatakse väetis mõnusalt mullaga, mistõttu pääseb kõik hea paremini ja kiiremini sulama ja taimedele kättesaadavaks.

Nii see väetisegraanul lendab

Äestamist saab edukalt teha piki külvirida, kuid kui põld lubab ja liigselt ei talla, võib väikse nurga all äestamine isegi parema tulemuse anda.

Äestamine väikese nurga all annab veel parima tulemuse

Äestamine lööb põllul elu käima

NB! Äestamine sasib ja mingil määral lõhub taimi, tekitades taimedele kerget stressi – ühtpidi on see äestamise eesmärk, samas ei tohiks äestamisele järgneval ööl esineda miinuskraade! Taimed peavad pärast äestamist end mõnusalt tundma, mitte öökülma käes külmetama.