Kevadkülvideks on viimase aja ilmatingimused olnud head ning nagu ikka tavaks, siis esimestena on mulda veeretatud herne- ja oaseemneid. Headmeelt teeb, et sel aastal on loodetavasti võimalik kõik liblikõieliste külvid maha saada aprillis, mis annab lootust heaks koristusajaks sügisel. Mida varem külvad, seda varem ja mõistlikumate koristusilmadega lõikad.

 

Tänavune kevad lubab hernest ja uba kenasti aprillis külvata

Pärast külvi on olulisim töö umbrohutõrje

Kui külv maas, siis järgmine olulisim töö on muidugi umbrohutõrje. Herne ja oa tärkamiseelne umbrohutõrje mullatoimeliste herbitsiididega on kõige murevabam, sest saab kohe külvijärgselt tehtud-unustatud, ei pea jälgima edasist õiget kultuuri-umbrohu kasvufaasi ja kui arvestada paari tegurit pritsimisel, siis saab umbrohtudega päris hästi võideldud.

Mullaniiskus

Kõik mullaherbitsiidid vajavad parima ja pikaajalisema toime saavutamiseks pritsimisaegset mullaniiskust. Niiskus on kriitilise tähtsusega toimeainete mullaosakestega sidumisel ja mullapinnale ühtlaselt kinnitumisel ehk lihtsamini öeldes, niiskus määrab tõrjetulemuse. Alati ongi kevaditi herne- ja oapõldude umbrohutõrjega õige mullaniiskuse tabamine kõige keerulisem küsimus – kas minna kohe külvijärgselt pritsima või oodata veel sademeid?

Annaks omalt poolt kaasa hetkeoludest tulenevalt kaks soovitust:

  1. Viimasel ajal on külvitingimused olnud suhteliselt kuivad ja tolmavad ning külvijärgne mullapind on jäänud võrdlemisi kuiv. Täna, aprilli eelviimasel nädalal, oleks soovitus, et kel just on saanud/saamas oa-hernekülv maha ja herbitsiid veel tegemata, siis oodata ära lähipäevadeks lubatud vihma-lörtsi-lumetrall ning mullaherbitsiidi pritsima minna kohe, kui ilm ja põlluolud seda peale vihma jälle lubavad.
  2. Põldudel, mis külvatakse aprilli viimasel nädalal, pärast seda, kui ilmataat meile vihmasemaid olusid on pakkunud ja mulda niisutanud on, tasuks koheselt külviku töö lõpetamise järel (või rullimise järel) prits mullaherbitsiidiga järgi saata. Siis ei tohiks kindlasti ootama jääda ja ei tohiks head mullaniiskust raisku lasta!

Mullaherbitsiide võib iseenesest pritsida ka väikese uduvihmaga, kuid kindlasti mitte tugeva vihmaga ja veel hullem, kaasnevate tuulehoogudega – herbitsiid peab jõudma ühtlaselt mullapinnale, mitte triivima igalepoole laiali.

Herbitsiidi kulunorm

Tegelikult kehtib mistahes umbrohutõrjega fakt, et kulunormidega ei tohi mängida ja alla minna ning seda eriti, kui on teada, et põllul umbrohuseemnepank on korralik. Lisaks, mullatoimeliste herbitsiidide puhul määrab kasutatud kulunorm mõju kestuse mullas. Kui etikett lubab mulla järelmõju pritsimise järgselt näiteks 4 nädalat, siis see aeg kehtib herbitsiidi kasutusjuhendis näidatud maksimumnormiga. Kulunormis allaminek vähendab mõjuaega ja ka efektiivsust umbrohtudele.

Veekulu

Palun kasutage korralikku veekulu! 250 l/ha on absoluutne miinimum, iga liiter lisaks on parem ja seda ka siis, kui muld parasjagu vihmast niisutatud on. Paljude aastate kogemus näitab selgelt, et pritsimisel kasutatud veekulu mõjutab mullaherbitsiide efektiivsust ja mõjuaega.

Mullapinna ettevalmistus ja tööd enne herbitsiidi pritsimist

Mullaherbitsiidid mõjuvad mulla kaudu, seega kui põllupind on põhune ja mullakamakatega ning seetõttu pritsimislahus ei jõua ühtlaselt mullapinda katma, ei ole mitte kuidagi võimalik saavutada täielikku tulemust umbrohtude tõrjel.

Külvijärgne rullimine, aga ka kivide korjamine, tuleb teha enne mullaherbitsiidi pritsimist. Igasugune mullapinna liigutamine pärast pritsimist vähendab herbitsiidi mõju.

Põldude rullimine, aga ka kivikoristus, peavad olema tehtud enne mullaherbitsiidi pritsimist

Mullaherbitsiidide kasutusaken sõltuvalt herne-oa tärkamisest

Kõigile eelnevalt kirjeldatud tingimustele lisaks tuleb mullaherbitsiidide pritsimisel arvestada ka herne ja oa tärkamiskiirusega. Üldjuhul, kui tingimused on head ja muld soe, tärkab hernes ca kahe nädalaga ja uba kolme nädalaga. Mõjureid on mitmeid, seega pole see arvestus alati igas mullas ja igas Eestimaa nurgas 100% nii. Igal juhul on oluline, et mullaherbitsiide ei mindaks pritsima vahetult enne oa- ja hernepoiste mullapinnale tulekut. Kui juhtub, et tõesti on mingil hetkel külvist möödas juba nädal-poolteist-kaks ja mingitel põhjustel pole kuidagi jõudnud mullakat pritsima, siis enne pritsi väljasaatmist tasuks kontrollida, kaugel hernes-uba tärkamisega on. Tärkamiseelsed mullaherbitsiidid peaks olema pritsitud ca nädal enne kultuuri tärkamist. Seda võiks umbes tõlgendada nii, et kui herne- või oaidu on mullapinnast rohkem kui 1 cm kaugusel, on veel väga viimane moment KOHE pritsimine ette võtta. Kui nipa-napa on juba hilinetud, siis on targem minna juba tärkamisjärgsete herbitsiidilahenduste peale. Targem on mitte lasta asja nii kaugele minna – nagu öeldud, tärkamiseelsete mullaherbitsiididega saab ju umbrohutõrje tehtud pisut murevabamalt, efektiivselt ja saab järgmiste töödega teistel põldudel edasi minna.