Aprilli lõpp on pakkunud päris talve meenutavaid ilmaolusid – vihma, lörtsi, öiseid miinuskraade, külma tuult. Positiivne on muidugi see, et ega vihma ja lisaniiskust oli juba hädasti kõikjale vaja. Õnneks polnud talivilja kasv veel nii aktiivseks läinud, et viimase aja külmemad olud ja öökülmad kuidagi taimedele liiga oleks teinud. Ühesõnaga olukord taliviljapõldudel on jätkuvalt hea.

Taliviljapõllud on lootusrikkad

Kuna nüüd niiskust mullas on, siis on paras seda maksimaalselt ära kasutada ja on õige aeg taliviljapõldudel väetisegraanulite vuhistamiseks. Kohe on ukse ees maikuu, mis ühtpidi õnneks lubab soojust ja paremaid ilmasid, kuid teisalt on siin-seal ilmaennustustest korduvalt läbi käinud, et selle aasta mai pidi tulema pigem soojem ja kuivem. Maikuu on viimastel aastatel ju alati kuivemapoolseks kujunenud… Eks me muidugi näe. Igal juhul soojus tähendab seda, et taliviljad hakkavad veelgi jõudsamini kasvama ja järgmisi etappe läbima, seega nüüd ei tohi taimi nälga jätta.

Väetusplaane on erinevaid: varakevadel alustati esimeste ringidega kes varem-kes hiljem, esimese ringi lämmastikukogused olid erinevad, osadel on juba tänaseks teinegi väetisering taliviljale peale tehtud, teistel just tegemisel, muist veel plaanis. Lähenemisi on erinevaid, aga mõned põhipunktid kattuvad edasist taimekasvu arvesse võttes kõigi plaanidega.

Taliteravili

Teraviljale iseenesest kevadine jahedus meeldib, taimede juurdekasv toimub aegamööda ja jahedusega suunavad taimed rohkem jõudu juurestikku ja lisavõrsumisse. See omakorda on kasulik edasist hooaega ja saagipotentsiaali silmas pidades. Võimsam juurestik tähendab paremat toitainete kättesaamist mullast ning tugevamat taimede vastupanuvõimet keerulisemates ilmaoludes (ehk põuatingimustes).

Juurte ümber kleepunud mullaosakesed näitavad, et taim toitub ja saab mullast toitaineid kätte aktiivselt

Teraviljapõlde jälgides on viimase aja areng silmnähtav – taimed on hakanud kõrgusesse kasvama ja lehed sirutuvad püstiselt päikese suunas. Seega, kui ilmad soojemaks lähevad, pole kõrsumise alguski enam kaugel. Mõnel pool on isegi kuulda-näha olnud, et teraviljapõllul on leitav esimene kõrresõlm – rukki puhul ei pane imestama, taoliste talinisude kiirus aga küll.

Taimede lehed on muutunud silmnähtavamalt püstisemaks

Väetamise seisukohalt on praegust niiskust ja edasist taimede arengut arvestades tarvilik, et pärast teist lämmastikväetise ringi oleks taimedele ära antud ca 70-80% kogu kevadhooajale planeeritud lämmastikukogusest. Mõne nädala tagune esimene ring on praegu veel toimetamas, nüüd aga saab uus graanul niiskusega sulama ning on taimedele kättesaadav just siis, kui taimede kasvukiirus aktiivsemaks muutub. Lisaks ei saa üle ega ümber hirmust maikuu sademetevähesuse ees, seega väga palju väiksema lämmastikukogusega kahe väetusringi peale kokku hetkel küll riskida ei julgeks. Peagi on käes kõigil teraviljapõldudel kõrsumise algus, mis ajal hakatakse ka viljapea pikkust paika panema. Sellisel kriitilisel momendil ei tohiks taimed nälga tunda.

Taliraps

Talirapsid on sõltuvalt piirkonnast, sordist, sügisesest külviajast, talvitumistingimustest ja paljust muust kas varsumise alguses või juba julgelt pikkuskasvu viskamas. Igal juhul söögiisu on rapsitaimedel suur ja suureneb kohe veelgi, kui päike rohkem paitama hakkab ja soojust ka öödesse jagub. Nimelt, raps kasvab öösel – mitte sõna otseses mõttes, aga tähendab see, et raps kasvab aktiivselt ja kiiresti neil päevadel, kui ööpäevane temperatuur püsivalt plusspoolel on.

Kiirema kasvujõuga sordid on juba jõudnud märgatavalt pikkust visata

Varsumise algus

Talirapsi puhul võiks nüüd samuti mullaniiskust ära kasutada ja isegi sõltumata taimiku hetkelisest kasvukiirusest, ikkagi ära anda viimase ringiga kogu kevadhooajaks planeeritud lämmastikukogus. Viimane ring, sest fakt on see, et maikuu on ukse ees ja kõik rapsid hakkavad kohe-kohe ragisedes pikkust viskama. Esiteks, võiks väetis ikka mullale kohale jõuda enne, kui taimed lehtedega mullapinda täielikult katma hakkavad. Teiseks, rapsitaimede jaoks on kiire pikkuskasv ja õienuppude rosetist väljasirutamine kriitiliseks kasvufaasiks, mil nälg kasuks ei tule. Kolmandaks, kui graanuliga liiga hiljaks jääda, hakkab graanul lõhkuma lehti ja veel hullem, ka õisi.

Ei lähe enam kaua oodata kuni taliraps pikkusesse ragisema hakkab

Lämmastiku ja väävli suhe

Lämmastiku paremaks omastamiseks on nii teravilja kui rapsi puhul oluline lämmastiku ja väävli omavaheline suhe. Väävel on taimedele väärt ehituskivi just nüüd, kui taimed end üles ehitama hakkavad.

Rapsi jaoks on optimaalne N:S suhe 4-5:1 ehk 100 kg N kohta ca 20-25 kg S.

Teravilja jaoks optimaalne N:S suhe on 7-10:1.

Väävliga üleväetamine ei anna saagilisa!