Ega saa sest kevadilmast enam üldse aru – vahepeal mõnus soojus, siis jälle päevapealt nii külm, et pane või talvekasukas selga. Ööd on viimasel ajal päris külmad olnud, isegi täiesti ette hoiatamata. Kevad on näidanud veel talvehambaid ning päevatemperatuuridki pole väga kõrgele tõusnud.

Taliteraviljale praegune jahedus pole haiget teinud, pigem aitabki rohkem maadligi laiusesse võrsuda ja mullapinna alla juurestikku ehitada. Talirapsiga on lugu pisut teine, eriti nende sortide ja põldudega, kus rapsitaimed juba pikkusesse on jõudnud sirutuda.

Rapsipõldudelt leiab külmanäpistuste märke järgmisi:

Lillakaks värvunud õienupud ja lehed

Külmast lillakaks värvunud

Pikemaks varsunud taimede ülemised lehed ja kattelehtedest välja sirutunud õienupud on võtnud lillakas-punaka värvitooni. See näitab, et öökülm on taimi pisut häirinud, kuid loodetavasti ja tõenäoliselt see praegu veel saagile erilist mõju ei avalda. Õienupud on öökülmadele küll tundlikud, aga kõik oluline saagimoodustumiseks on õienuppude sees kaitstud olnud. Raps kannatab külma kinniste õitega kordades rohkem, kui siis, kui kollased õied lahti minema on hakanud.

 

Longus ja jõnksuga rapsivarred

Külmast varrel jõnks sees

Osadel taimedel, eriti pikemaks kasvanud peavõrsega taimedel, on märgata jõnksu varrel. Mingil hetkel on taim külmast olnud longus, turgor ehk siserõhk on olnud maas ning taastumise järgselt pole jõnksatus päris täielikult taastunud. Iseenesest kasvab raps sellest välja, jõnks jääb järjest vähem märgatavaks, kui taim pikkust ja suurust jõudsalt kasvatama hakkab. Kui selline vars katsudes on siiski tugev ja elastne, siis pole tõenäoliselt kudedel väga suurt kahjustust.

 

Külmalõhed vartel

Vartel külmalõhed

Külmalõhesid leiab jällegi teistest pisut pikkuskasvus eespool olevatelt taimedelt ja eriti neilt, mis kasvavad tehnoradade ääres, põllu servades või üksikuna hõredamas taimikuosas. Eks taimed koos kasvades ja tihedamas taimikus hoiavad üksteist ka soojemas keskkonnas ja suudavad öökülmadele paremini vastu panna. Üksikumad taimed on olnud külmetustele vastuvõtlikumad ja külmade mõjul on tekkinud koekahjustus, mis vartele lõhesid on tekitanud. Sellised lõhed nõrgestavad taimi ja lõhed on haigustekitajatele ideaalsed uksed taimedesse sisse pugemiseks.

Kui nüüd mai teisel nädalal lubatult palju-palju soojemaks läheb, saavad talirapsid suure kasvuhoo kätte ja taastuvad külmanäpistustest kenasti. Pöidlad pihku, et saagile möödunud kevadised talveolud suurt templit pole jätnud ja rapsipõllud saavad edaspidi ainult soojust nautida. Rapsile meeldib eriti öine soojus.