Rapsile meeldib saabunud soojus väga ja eriti just öine soojem olemine. Mullas niiskust on, väetist on saanud, päike paitab pead, seega nüüd jääb üle ainult sirguda ja kasvada. Rapsipõllud saavad nüüd kiire kasvuhoo sisse – aga nüüd tuleb olla hoolas ning kõik ajakriitiline ja vajalik rapsipõldudel kiiresti tehtud saada.
Väetamine
Kui veel on andmata lõplik kogus planeeritud graanulväetist, siis nüüd on absoluutselt viimane aeg seda teha. Mida vähem raps tänaseks pikkusesse varsunud on, seda vähem graanulit lennutades taimed haiget saavad. Mida rohkem on aga varred pikenenud ja õienupud kõrgemale sirutunud, seda suurem on oht graanuliga lehti ja õienuppe lõhkuda. Samuti tekitavad lendavad graanulid vartele täkkeid, mis on omakorda haiguste jaoks heaks alguspunktiks.
Igal juhul, midagi oodata pole, kui on veel väetist anda, tuleb see esimesel võimalusel ära lennutada.
Leheväetised
Lehekaudne toitmine on samuti praegu oluline teema. Raps vajab ja tarbib aktiivses pikkuskasvus olulisi elemente boori, magneesiumi, mangaani, molübdeeni ja muid mikroelemente. Need võiks ka olla antud enne, kui raps õisi avama hakkab.
Umbrohutõrje
Osade väärt herbitsiididega saab umbrohutõrjet teha päris pikalt, peaaegu kuni rapsi õitsemise alguseni. Sellegipoolest tuleb aga arvestada, et mida rohkem rapsitaimed laiutama hakkavad, seda vähem herbitsiidiga umbrohtudele pihta saab. Samuti kasvavad umbrohud sellise sooja ja niiskusega metsiku kiirusega ja teadagi ju, et herbitsiidid mõjuvad väiksematele umbrohtudele palju efektiivsemalt kui ülekasvanud “võsale”. Kui põllus on probleemseid umbrohtusid, nagu näiteks virn, kesalill, rukkilill, põldohakas, mis lõpuks rapsiga sama kõrgeks või isegi üle pea kasvavad, siis nende tõrjeks on praegu samuti viimane aeg. Soovitusena veel, et kui umbrohud on tõesti juba suureks kasvanud, siis kindlasti ei tohiks herbitsiidi kulunormiga koonerdada.
Ka vajaduspõhise kõrreliste umbrohtude tõrjeks on nüüd veel viimane aeg. Seni, kuni kõrrelist veel põllul kerge silmata on, saab veel ka pritsilahusega neile pihta. Samuti soovitus kasutada korralikku herbitsiidi normi! Kas kõrrelisi tõrjuda või mitte? Vastuseks, et kui kõrrelised rapsipõllus ikka korralikult laiutavad, siis rapsipõllust tõrjumine on eeltöö järgnevatele kultuuridele. Rapsipõllust on kõrrelist tõrjuda oluliselt lihtsam ja odavam, kui teraviljapõllust.
Kasvureguleerimine
Sellise soojusega, lisaks veel mõnusa mullaniiskusega ja arvestades, et edasine ilmaennustus lubab ka vihma ning kui rapsi toidulaud on samuti hästi kaetud, siis raps kasvab nüüd raginaga. Selleks, et jõulist peavõrse kasvu natuke tagasi hoida ja anda taimedele impulss, et külgharude kasvatamine on samuti oluline, on kasvuregulaatorid praegu väga oma kohal. Külgharude saagipotentsiaal on väga oluline, seepärast ei ole hea lasta taimedel põhienergiat ainult peavõrse kasvatamisse suunata.
Ehk siis lihtsamini öeldes, selleks et rapsitaimed lihtsalt pikaks vibuks ei kasvaks, saab kasvuregulaatoritega pisut taimede kasvuhoogu maha võtta. Kõrgekasvulistel ja kiire kasvujõuga sortidel on kasvureguleerimine praegu väga oluline, poolkääbustel otsustamise koht põllu ja taimiku järgi.
Kasvuregulaatori valikul on tähtis silmas pidada eelnevate aastate haigusfooni ning eriti meenutada eelmise aasta koristusjärgseid rapsipõlde. Kui meenub, et oma põldudel oli palju fomoosist, tsülindrosporioosist ja valgemädanikust räsitud rapsitaimi, siis nüüd kasvu reguleerides on õige hetk investeerida haigustõrjesse. Samuti on see vajalik siis, kui sügisene kasvureguleerimine ei olnud väga tugeva haigustõrjefookusega.
Kahjurputukad
Täna on fookuses varre-peitkärsakad ja hiilamardikad. Kohati on neid kohatud juba armeedena, seega tõrje on aktuaalne.
Rapsipõllud on sel aastal väge ja potentsiaali täis, tasub panustada pigem rohkem kui vähem!
Kommenteeri: