Sel aastal on talirapsipõllud kogu Eestis eriliselt uhked ja võimsad ning mida rohkem põllud praegu õitemerest kollasemaks muutuvad, seda rohkem on tunda, et tänavune rapsisaak tõotab tulla väga-väga hea. Talvitumine oli hea, kevadised jahedad olud ja öökülmad üldiselt rapsitaimede motivatsiooni ei rikkunud ning õite lahtimineku ajaks on õnneks ilmatingimused juba palju paremad. Praegused ilmaolud on rapsi õitsemiseks tegelikult väga head – pole liiga soojad ega liiga külmad. Selline parajalt soe temperatuur rapsi õitsemise perioodil on ainult hea, sest siis ei kiirusta rapsi liialt kiiresti õisi avama ja õitsemisega üldiselt ruttama. Öeldakse ju, et 1 nädal õitsemist võrdub 1 tonn saaki.
Mida kauem raps õitseb, seda suurem on saagilootus
Mis aga peaks tulema lähiajal kindlasti päevakorda, on valgemädaniku tõrje talirapsipõldudel. Seda ei tohi mitte mingil juhul sel aastal tegemata jätta! Valgemädaniku jaoks soodsad ilmaolud on just need, mis viimasel ajal meid kimbutanud on: vihm, niiskus, keskmised päevatemperatuurid, pilvealune ilm ilma päikesepaisteta. Arvestades veel seda, et taimed on võimsad ja massi on põldudel palju, siis selliste ilmadega on taimed püsivalt niisked.
Taimik on tihe ja püsib pikaajaliselt niiske
Valgemädaniku nakkusoht on suur, kui rapsi õitsemise eel ja ajal on niisked ja vihmased olud ning taimik on pidevalt niiske. Selle aasta maikuu põhiline märksõna ongi ju ebatüüpiliselt palju vihma, seega valgemädaniku nakkuse oht on keskmisest suurem. Optimaalne temperatuur valgemädaniku arenguks on 15-20 kraadi, seega täielikult ideaalsed tingimused haiguse arenguks on loodud.
Valgemädaniku haigustekitajat on meie põldude mullas palju ja ei kao ta külvikorras rapsikasvatusega isegi eeskujulikult piisava vahe hoidmisega kuhugi. Haigustekitaja suudab eluvõimelisena mullas säilida vähemalt 3-4 aastat, mõnedel andmetel isegi kauem. Haigus hakkab mullas oma arenguetappe elama juba varem, enne rapsi õitsemist ning kui kevad on niiske ja rapsi õitsemise ajal samuti kuivemaid olusid pole, siis silmale nähtamatuid seeneeoseid on põldudel lendlemas kokkuloendamatul hulgal.
Saagikadu tugevast valgemädanikunakkusest võib ulatuda kuni 50%-ni loodetud saagist.
Valgemädaniku sklerootsiumid – just nendega säilib põllumullas mitmeid aastaid
Tõrje on oluline!
Tõrje õige aeg on rapsi täisõitsemise faas ehk see aeg, kui rapsipõld on ühtlaselt erkkollane: peavarrel on enamus õisi lahti ning külgharudest õitseb vähemalt 60-70% õisi. Valgemädaniku tõrjega kehtib samas ka loogika, et pigem on parem pisut varasem tõrje, kui õitsemise teise poolde ja liiga hiljaks jäänud pritsimine. Seega, pigem varem on parem ja sel aastal võiks kasutada fungitsiidide maksimaalseid kulunorme. Kui nüüd enam mingit ettenägematut fiaskot ei juhtu, siis rahaliselt saab fungitsiidile tehtud kulutuse saagi ja õlisusega kindlasti tagasi. Või kui tõesti pole planeeritud maksimumnorme, siis parem on lähenemine: kui tervet ei jõua, tee vähemalt pool. Tegemata ei tohi kindlasti jätta!
Saak tõotab tulla hea
Ja present traktori ja pritsi põhja all kaitseb taimikut väga hästi!
Kommenteeri: