Möödunud vihmased, niisked ja jahedapoolsed maikuu ilmaolud olid jahukaste levikule taliteraviljas väga-väga soodsad, isegi võiks öelda ideaalsed. Sel hooajal on just eriti hea hinnata erinevate sortide jahukastekindlust või siis vastupidiselt vastuvõtlikkust. Lisaks ilmale on jahukastet soodustavateks teguriteks veel tihe taimede seis ja väga hästi matsakaks toidetud taimik. Talinisupõldude seiramisel on praegu kõrte alumistel osadel ja lehtedel leida põlluti ja sorditi erineval määral jahukastet. Palju sõltub leidude ulatus muidugi ka seni tehtud haigustõrjest.

Pealtnäha terve ja tihe taimik võib lehtede sees peita tugevat jahukaste levikut

Jahukaste liigub taimedel altpoolt ülespoole

Mida jahukaste taimedele teeb? Jahukaste katab haigestunud taimeosad valge kirmega ning pärsib seeläbi nende taimeosade fotosünteesivõimet. Lisaks takistab taimedel normaalset hingamist ja toitainete liikumist. Tihtipeale ei seostata jahukastet väga suuresti saaginumbrite vähenemisega, kuid tegelikult võib see otseselt mõjutada viljaterade suurust ja mahumassi ning viia alla saagikvaliteeti. Saagikadu on erinevatel andmetel märgitud kuni 25%. Jahukaste avaldab negatiivset mõju saagile kõige enam kahel juhul: esiteks, mida varem ja taimede nooremas eas jahukaste taimi kahjustama hakkab ning teiseks, mida kõrgemale lehtedele ta viljapeade loomise ajaks ronida suudab. Jahukaste levib taimedel altpoolt ülespoole ning kõige hullem on, kui jahukaste suudab kuni lipuleheni levida.

Jahukaste tekkimiseks ja levikuks parimad olud on kõrge õhuniiskus (85-100%) ja õhutemperatuuride vahemik 15-22 kraadi. Sellistes tingimustes on uue haiguspõlvkonna areng võimalik isegi vaid 5 päevaga. Kui temperatuurid ulatuvad 25 kraadini ja enam ning õhuniiskus pole nii kõrge, on jahukaste levik mõningal määral pidurdunud, kuid see ei tähenda, et lõplikult kadunud.

Jahukastet ei tasu talinisupõldudel jätkuvalt alahinnata

Tänased mõtted ja soovitused

Talinisu

Tähele tasub panna fakti, et kui talinisu taimik on praegu väga tihe ja lämmastikuga hästi toidetud, mida ta üldiselt on, siis isegi praeguste kõrgemate päevatemperatuuridega, võib jahukaste levikuks piisav niiskustase siiski taimikus püsida. Tihe taimik ei lase õhuringlust läbi ja taimiku sees on varjuline, mistõttu saavad ju põldudel jalutades varbad isegi keskpäeval niiskeks. Öösiti tekib ju veel kasteniiskust, mis taimede kasvuks on hea, haiguste levikuks veelgi parem.

Haigustõrjeprogrammid senini on olnud ju nii erinevad, seega raske on ühtset jahukasteleviku taset talinisudes määratleda. Fakt on, et kui eelmisest fungitsiidiringist on möödas rohkem kui 3 nädalat, siis haiguste eest kaitset enam ei jagu. Oluline on seirata olukorda põldudel ja mitte jahukastet täna veel alahinnata. Talinisu lipulehekaitse on päevakorral, seega kui kõrtel ja lehtedel on märgata säravvalget kirmet, siis T2 fungitsiidi valiku juures tuleb väga tähele panna selle võimekust jahukaste tõrjel. Vajadusel on soovitatav paagisegusse lisada jahukastespetsiifilist fungitsiidi.

Suvioder ja suvinisu

Tänastele suviteraviljadele, odrale ja nisule, mõeldes on oluline märkida, et kiiresti kõrrepikkust kasvatav taim on jahukaste nakkusele vastuvõtlikum ja kahjustuse ulatus võib muutuda kiiresti laiaulatustlikuks. Kuigi ilmaolud pole hetkel jahukastet soosivad, aga kuna taliviljapõldudel on jahukaste olnud kohati väga suure võimekusega, siis oleks mõistlik suviteravilja, eriti varase odra ja suvinisu, T1 fungitsiidi pritsimisel jälgida, et valitud vahend oleks juba ennetava tõrjega jahukaste vastu. Jällegi, valikus on olemas väga head jahukastele spetsialiseerunud fungitsiidid, mida vajadusel saab edukalt teiste fungitsiididega paagisegusse lisada, et efektiivsust tõsta. Väike kulunorm pole rahaliselt nii kallis, kuid võib ennetavalt päris palju päästa.

Tumedamaks muutunud kirme näitab, et fungitsiid on mõjunud. Samas võib selle kõrval olla säravvalge kirme, mis on uus haiguskolle.

Kuidas aru saada, kas fungitsiid toimib ja on pidurdanud jahukaste leviku?

Kui jahukastele omane kirme on juba enne fungitsiidi pritsimist kõrtele ja lehtedele ilmunud, siis ei kao see kirme ka pritsimise järgselt sealt kuhugi. Fungitsiidi efektiivne mõju on nähtav hoopiski kirme värvimuutusest. Haiguse levikule on pidur peale pandud siis, kui valge värv on muutunud silmnähtavalt tumedamaks – pruunikamaks, hallikamaks, isegi roosakamaks. Kui tumedama kirme kõrval on näha ka säravvalget kirmet, siis viimane on täiesti toimekas uus haiguskolle, mille levikut tulekski jälgida ja vajadusel uue fungitsiidiringiga jälle peatuma sundida.