Väga paljud talinisupõllud on jõudnud või kohe jõudmas lipulehefaasi, mis on viimane aeg kaheks oluliseks tööks – viimaseks kõrretugevdamiseks ja tuulekaera tõrjeks. Hilisematel sortidel ja aeglasema minekuga põldudel pole veel lipulehefaas käes, kuid sellegipoolest ei tasu praegu alahinnata taimede kasvukiirust. Nii ööd kui ka päevad on ühtmoodi soojad, mistõttu taimed ei puhka, vaid kasvavad 24 tunni jooksul ühtlases tempos.

Kõrretugevdamine on selle aasta võtmeküsimus, sest talinisupõldudel on mass nii võimas, et katsu seda lõpuni püsti hoida

Kõrretugevdamine

Kõrretugevdamine on praeguse hooaja võtmeküsimus ja üks määravamaid tegureid koristusperioodil saagi kättesaamisel. Talinisupõllud on matsakad, võimsad, sini-rohelised. Taimed on saanud õigeaegselt kätte kõik väetise, mis antud ning neil on olnud kogu maikuu jooksul võimalus piisava mullaniiskuse toel kasvada. Vahepealsed jahedamad olud talinisu ei kõigutanud, seega talinisu on võimas.

Täna pole enam aeg rääkida oleks-poleks varasemast kõrretugevdamisest, vaid tuleb asju sättida nii, et viimane võimalus kõrretugevdamiseks mööda ei läheks. Viimane aeg on lipulehe lahtirullumine. Pärast seda järgneb juba viljapea paotumine nii kiiresti, et ei ole mõistlik enam riskida.

Kõrretugevdamistega on senini põlluti ja sorditi nii erinevalt toimetatud, et ühtset soovitust tundub keeruline anda. Põhilised määravad tegurid viimase kõrretugevdamise otsustamisel on kogulämmastiku foon, eelvili ja füüsiliselt põllul taimede sasimine.

  1. kui kogulämmastikku on põld saanud rohkem kui 150N, võiks vist julgelt öelda, et tasub panustada viimasesse kõrretugevdamisse;
  2. kui eelviljaks on olnud uba või hernes, siis võiks eelvilja mõju väga arvestada ning kõrretugevdamine plaani võtta. Eelvilja mõju on sel aastal visuaalselt kohe eriliselt põldudel märgata – järelikult on ka talinisu seda järelmõju mõnusalt ära kasutanud;
  3. ja kõige olulisem on hinnata taimede tugevust põllul. Kui täna on ikka tunda, et taimik käega mahasurumisele piisavat vastupanu ei osuta ja jääb laisalt pisut diagonaali pikutama, siis on vastus olemas ja kahtlust ei tohiks olla.

Oluline on ka mainida siinkohal, et arvestada võiks täna umbes nii, et sellele pikkusele, mis talinisu on saavutanud lipulehefaasiks, võib kasvupotentsiaali julgelt juurde arvestada ca 1/3 veel, et saada kõrte ennustatav lõplik pikkus.

Viimane kõrretugevdamine aitab veel lühendada viljakõrre ülemist pikkust, sest nagu kõrretugevdajate reegel on: mõjutavad nad neid kõrresõlmi ja kõrresõlmevahesid, mis on pritsimise ajal aktiivses kasvus. Enam pole võimalik väga suurt vigade parandust teha, kui eelnevad kõrretugevdamised vajaka jäid, kuid sellegipoolest on veel võimalik pisut järeleaitamistundi teostada. Kulunormidest võiks jätkuvalt kasutusse võtta keskmised-pisut kõrgemad kulunormid.

Kõrretugevdaja ja tuulekaeratõrje ühte paagisegusse ei sobi

Tuulekaeratõrje

Talinisule ohutuks tuulekaeratõrjeks õige aeg on samuti maksimaalselt lipulehefaas. Kuna kaks asja, kõrretugevdamine ja tuulekaeratõrje, satuvad üpriski ühte aega, siis tuleb meeles pidada kaht:

  1. kõrretugevdaja ja tuulekaera tõrjeks herbitsiid ei sobi mingil juhul ühte paaki!
  2. sõltumata sellest, emb-kumb pritsimine enne tehakse, tuleks kõrretugevdaja ja tuulekaeratõrje pritsimiste vahel anda talinisule vähemalt 3 puhkepäeva, võimalusel rohkem.