Lihtsalt uskumatu, et hooajal 2021 on juulikuust kujunenud tõeline lõikuskuu. Rahvakalendris on juuli siiani olnud ikka heinakuu ning kui tavapärane on, et juulis koristushooaeg pigem algab ning seda taliviljadega, siis sel aastal on kombainid juuli lõpuks jõudnud kõikide põhikultuuride põldudele – talirüpsist isegi suvinisu ja kaerani.

Kaera lõikus juulikuus on ebatavaline

Tegelikult tuleb sel aastal küll öelda, et meie põllukultuurid ja paljud enamlevinult kasvatatavad sordid on ikka tõelised imetegijad. Kuidas saab nii öelda, kui saagid loodetust palju väiksemaks jäävad? Põhimõtteliselt ei ole enamus Eestit vihma näinud kaks kuud, ei juunis ega peagi lõppeva juulikuu jooksul. Siin-seal räägitakse millestki vihmamoodi asjast, mis peale maikuu vihmade lõppemist ainsana valitud piirkondi ja põldusid 25. juunil külastas. Täna on selge see, et üks-kaks vihmasabinat või mõnigi piisk, mis kasvuhooajal põllule rohkem anti, oli ülisuure ja määrava kaaluga.

Tõenäoliselt on kõigil väga hästi meeles maikuu põldude pilt ja saagipotentsiaal, taliteraviljade korralik kasvureguleerimine meeletu kõrrekasvu ja lamandumise hirmus.. (Pilte meenutamiseks ei hakka lisama.) Tagasi mõeldes on selge, et oleks hooajal natukenegi vihma rohkem antud ja kuumakraadid mõne pügala võrra madalamaks jäänud, siis lõigataks praegu põldudel küll taliviljade rekordeid. Eriti kinnitab seda praegu taliteravilja põldudel koristuse järgselt maha jääv põhumass.

Põhumass on korralik

Kuldne aeg, kuldne põhk

Üleüldiselt ongi olnud taliteravilja põlde enne koristust kõige karmim ja valusam vaadata. Mass on nagu müür, viljapead on kenad ja pikad, põllupildi järgi on saaki julgelt tonn-kaks rohkem, kui tegelikult kombain lõpuks välja võluda suudab.

Põllu üldpilt näitab selgelt, et tegelik saagikus oleks olnud tonn-kaks rohkem

Visuaalselt ei näita taimed üldse välja, et saagi moodustumine kuidagi raske oleks olnud

Suviviljad vaesekesed jäid juba kevadel külvide ajal vaeslapse rolli ja pidid põhimõtteliselt terve kasvuperioodi keerulistes oludes hakkama saama. Oleks vihma tulnud, oleks muidugi ka suviviljade saaginumbrid praegu kordades ilusamad. Oleks-poleks on aga suhteliselt mõttetud tegelased mõlemad ja heietamine ei anna midagi. Täna on kindel fakt see, et ilmataadil olid selle suvega muud plaanid, mis suvitajatele vägagi sobisid, aga põllul tõelise kõrbekuivuse ja sõna otseses mõttes saagiküpsetamise korraldasid.

Suviviljad on pidanud eriti keerulise kasvuperioodiga hakkama saama

Kõike arvestades on täna siiski väga imekspandav, et sellistes kuumades ja kuivades tingimustes on taimed suutnud üleüldse saagi moodustada. Isegi suviviljad, olgugi, et suviodra saak on paljudel üle aegade madalaim ja uba on enamikel põldudel täiesti juba põllule ära kuivanud. Ikkagi on võimalik täna põllule kombainiga minna ja igalt põllult saak koristada. Nii karmides kõrbetingimustes oleks võinud juhtuda ka see, et taimed üldse ei vilju ja viljapeadesse-kaunadesse-kõtradesse üldse sisu ei moodustu. Mitte üldse paha pärast öelduna ja juba sõnade eest ette vabandades, siis ega nii hull, kui oleks arvanud, milliseks seis lõpuks kujuneb, asjad siiski täna pole. Me ei pea kasutama sõna, mis hakkab i-tähe pealt.

Kõik, mis põllult käes, on tulemus

Positiivset on palju, tasub lihtsalt märgata:

  • Kiire koristus, millest suur osa on tehtud juba juulikuus. Juulikuus! Ebareaalne ja uskumatu. Mullaharimiseks ja uute külvide ettevalmistuseks on põllumaa praegu muidugi nagu “betoon”, aga loodetavasti ilmataat nüüd veidi halastab ja sügiseks midagi paremat ilmarindel välja valinud on, et sügiskülvid siiski õnnestuksid. Uuteks külvideks on maa vaba juba küll nõnda vara, et võimalik on külvitehnoloogia ja külvikord korralikult läbi mõelda. Talirapsikülvid on muidugi küll juba ukse ees…

    Vahekultuuride külv

  • Senini põllult koju toodud saak on teinud olematuid kuivatuskulusid. See on oluline kokkuhoid, eriti arvestades, kui saagis loodetud tonnidest vähesemaga leppima on pidanud. Väiksem saak, mis tuleks põllult niiskena ja vajaks ka korralikku kuivatamist, oleks ju oluliselt keerulisem seis.

    Saak krõbiseb kuivusest

  • Kui suviteraviljade terakvaliteet on küll ahtake ja seeme peenike, siis taliteravilja, eriti talinisu, saagikvaliteet on küll tihtipeale üllatanud. Toiduviljanäitajad ja päris kõrgete kategooriatega teevad meele rõõmsamaks küll.

    Suviteraviljadel on tera üpris pisikeseks jäänud

    Talinisu on terakvaliteediga üllatanud

  • Taliraps päästab jälle! Teooria on üldjuhul paika pidanud, et talirapsi õitsemisaeg pääses napilt-napilt hullema kuumuse käest, seega viljumine sai kenasti toimuda ning rapsi juur on olnud võimekam sügavamalt mullast niiskuseraasu kätte saama, mistõttu raps pidas põuale kauem vastu. Peale selle, rapsipõllud olid juba kevadel nii ühtlased, pikkuskasvu ajal taimed harunesid mõnusalt laiusesse ja suurem taimemass hoidis vähemalt kuumalaine alguses mullatemperatuuri madalamana ning suutis hoida niiskuseraasu pisut kauem.

    Taliraps üllatab ja päästab

    Talirapsi õlisuse näitajad on olnud ka üpris head

Tohutu tolm koristusel, seninägematust kuivusest

Ülikuiv, meeletult tolmav ja väga süttimisohtlik juulikuu koristusaeg on keskmistena toonud kuiva aidasaaki järgnevalt:

  • talirüps – 1-2 t/ha
  • talioder – peamiselt jääb kõlama saak 6 t/ha ringis
  • varane oder – 1-3 t/ha
  • hiline oder, mis koristatud – 2-4 t/ha
  • hernes – 2-3 t/ha
  • uba – 500 kg-1,5 t/ha
  • talinisu – 5-7 t/ha, üllatavalt heade seemnete mahukaaludega, mis paneb eriti imestama taimede võimekuse osas – mille najalt on taimed suutnud seemnetesse nii palju head koguda? Palju talinisukoormaid on heade toidunisu näitajatega.
  • taliraps – 3-4 t/ha, kusjuures õlisuse näitajad on väga head!
  • kaer – 3-4 t/ha
  • suvinisu – 1-3 t/ha

Saaginumbrid kõiguvad piirkonniti ja põlluti ülimalt palju ning lisaks vihmaõnnele ning taimede ja sortide võimekusele mängivad sel aastal väga palju rolli eelnevatel aastatel tehtud otsused. Kriitilistel aastatel ongi kombeks välja näidata õigesti tehtud otsused või vajaka jäänud puudused.

  • Parema saagi on välja võlunud põllud, kus külvikorrad on paigas. Talinisu, mille eelviljaks oli näiteks uba, annab sel aastal kohati peaaegu poole võrra rohkem saaki võrreldes nisu-nisu järgnevusele või kasvõi lihtsalt teraviljale järgnevusel.
  • Mullaharimise (kohati üleharimise) mõjud näitavad välja mulla veerežiimi kehva olukorra ja mulla vee kinnipidamise puudused. Põuastel aastatel on kasvõi mõni päev kauem püsiv niiskus mullas ülisuure mõjuga.
  • Orgaaniliste väetiste kasutamise võlu – orgaanika parandab mulla füüsikalisi omadusi, kaasa arvatud veehoiuvõimet.
  • Need taliteravilja põllud, mis olid kevadel väga tiheda ja ülivõimsa taimikuga, pidid kahjuks põuatingimustes rohkem saagis järeleandmisi tegema. Hea taimekasvuilma ja piisava vihmaga oleks need põllud olnud muidugi tipptase, kuid põuasel aastal süvendas tihe taimik kultuuri enda konkurentsi, mistõttu ka seeme lõpuks kiiremini ja pisemaks kuivas.

Nüüd edasi on küll täiesti “saba kinni, nokk lahti” olukord. Augusti algusega hakkab uus külviperiood peale tulema, seega vihma oleks hädasti vaja. Samas on vaja kiiresti täiesti kuiv saak põllult koju tuua. See saak, mis on tänaseks põllul täiesti valmis küpsenud, see seeme on valmis “jalgu alla võtma” ehk kasvama minema kohe, kui liiga pikalt niiskuse kätte peaks jääma. Talirapsi on veel palju koristada, mistõttu tugevad vihmad pole väga oodatud..

Oska siis nüüd tahta ja loota. Igaljuhul – mis käes, see käes ning selle üle tasub uhkust tunda! Iga saak, mis kombaini jõuab, on sel aastal võit.

Jätkuvat lõikusaega!

Juulikuust sai lõikuskuu

August, anna lõikuspäevi ja lisa külviks piisavalt niiskust!