Mulla hapestumist põhjustavad nii looduslikud protsessid kui ka inimetegevus. Mulla reaktsioon on aga oluline põllumulla näitaja, mis mõjutab väga olulisel määral mulla viljelusväärtust. Mullareaktsioonist sõltub otseselt taimede heaolu ja taimetoitainete kättesaadavus, kultuuride saagikus ja saagi kvaliteet ning mullaorganismide aktiivsus. Happelistel muldadel kannatavad taimed ka kaltsiumi- ja magneesiumipuuduse all.

Põllumuldade lupjamine peaks olema külvikorda adapteeritud töö. Kõige lihtsamini öeldes on lubiväetis oma olemuselt samuti väetis ehk aine, mis soodustab taimede kasvu. Lisaväärtusena parandab lubiväetis aga mullaomadusi, neutraliseerides mulla happesust, mistõttu muld on tervem ja kultuuride viljelemine jätkusuutlikkum.

Järgnev materjal on Agrofanaatika intellektuaalne omand. Materjal on kokku pandud Agrofanaatika taskuhäälingu saate “Muldade lupjamine” baasil.

Saade on kuulatav: Muldade lupjamine.

 

MULDADE LUPJAMINE

Mulla hapestumist põhjustavad nii looduslikud protsessid kui ka inimtegevus. Mulla hapestumise peamised looduslikud allikad on juureeritised ning taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel tekkinud orgaanilised happed.

Mineraalväetiste kasutamine on pikaajalistes katsetes näidanud mulla reaktsioonile hapestavat mõju. Põhjus peitub selles, et mineraalväetised on füsioloogiliselt happelise reaktsiooniga, mullas toimub aktiivselt nitrifikatsioon, mille käigus vabanevad happed mõjuvad mulla reaktsioonile alandavalt. Mulla hapestumise üks põhjustest on kaltsiumi ja magneesiumi suurenenud tarbimine. Mõlemal elemendil on mulla reaktsiooni neutraliseeriv mõju. Taime kasvu käigus tarbitud kaltsiumi ja magneesiumi eemaldumisel kaotab mõju ka nende neutraliseerimisvõime.

Mullaorganismide aktiivsus ja peamiste taimetoiteelementide omastatavus on happelises mullas väiksem, enamuse mikroelementide, sealhulgas raskemetallide liikuvus aga suurem. Raskemetallide akumuleerumist saab vähendada muldade lupjamisega.

 

LUBIVÄETIS – olemuselt väetis ehk aine, mis soodustab taimede kasvu. Lisaks parandab lubiväetis mullaomadusi.

Lubiväetised jaotatakse peamiselt kaheks:

  1. paekivi baasil lubiväetised: lubjakivisõelmed ja dolokivisõelmed;

Lubjakivis on suur kaltsiumisisaldus, dolokivis on arvestatav kogus ka magneesiumi. Juhul, kui mulda on vaja viia ka magneesiumi, siis soovitatav oleks muldade lupjamiseks kasutada paekivi ja dolokivi segust lubiväetist.

Paekivi baasil lubiväetised on pärit Eesti karjääridest ning need saadakse killustiku tootmisel kõige peenema fraktsiooni väljasõelumisega.

 

  1. peened tuhalaadsed lubiväetised: põlevkivituhk (elektritootmise kõrvaltoode/jääk) ja puutuhk.

 

EESTI KARJÄÄRID JA MATERJALI SOBIVUS

Lubjakivikarjääre saab jagada:

  1. tehnoloogilise lubjakivi karjäärid. Teholoogilise lubjakivi karjääris on eesmärgiks kaevandada võimalikult kõrge kaltsiumisisaldusega materjali, mis on kasutatav põllumajanduses muldade lupjamiseks.
  2. ehitusliku lubjakivi karjäärid. Eestis on valdav enamus aktiivsetest karjääridest ehitusliku lubjakivi karjäärid. Ehituslubjakivi peamisteks olulisteks näitajateks on füüsikalised omadused, et seda kivi saaks kasutada ehituses ja teedeehituses.

 

LUBIVÄETISE KATSEPROTOKOLLI LUGEMINE

Kõige olulisemad näitajad, mida jälgida:

  1. neutraliseerimisvõime – Kõige lihtsam jälgida CaCO3 sisalduse järgi. Mida suurem on CaCO3 sisaldus, seda suurem osa materjalist osaleb neutraliseerimisel.
  2. reaktiivsus – näitab, kui kiiresti materjal oma mõju mulda annab. Mida kõrgem on reaktiivsus, seda kiiremini hakkavad toimuma mullas neutraliseerimise protsessid. Samuti, mida peenem on materjal, seda kõrgem on ka materjali reaktiivsus.
  3. granulomeetria – eriti oluline paekivisõelmete valikul. Rahuldav näitaja, kui alla 1 mm osakeste osakaal materjalis on 30-40% ning üle 5 mm osakeste osakaal võiks olla nii väike kui võimalik. Suuremad osakesed mulla neutraliseerimisprotsessides tulemusi ei anna. Mida rohkem on materjalis peenosist, seda kiiremini neutraliseerimisprotsess toimub ja tulemust annab.

 

LUPJAMINE JA TUHKAMINE

Mõlemad tegevused on sisuliselt lupjamised – vahe tuleb välja vaid lubiväetisest, mida laotamisel kasutatakse.

Tuhkamisel kasutatakse tuhalaadseid materjale, nagu puutuhk või põlevkivituhk, aga ka peenike lubjakivijahu.

Lupjamisel kasutatakse sõelmeid.

 

MATERJALIDE MÕJU MULLALE

  1. Karjäärisõelmed (paekivisõelmed: lubjakivi ja dolokivi) – looduslikku päritolu karjääritooted. Fraktsioon on keskmiselt 0,4-0,5 mm. Soovituslik norm on viia korraga mulda ca 5 t/ha, sel juhul viiakse mulda piisav kogus peenosist ja mulda jääb ka pikemaajalisem mõju. Paekivisõelmete neutraliseerimisvõime kestab ca 3-4 aastat.
  2. Tuhalaadsed lubiväetised – materjal on hästi peenike ja väga kõrge reaktiivsusega. Neutraliseerimise protsess nende materjalide kasutamisel on mullas väga kiire ja lühiajalisem, väljendub esimese kahe aasta jooksul.

Sobiva materjali valiku aluseks on mullaanalüüsi vastused ja algolukord mullas ning eesmärk, mida ja kui kiiresti soovitakse saavutada.

 

VAJADUSPÕHINE LUPJAMINE

Mulla happesus pole mitte kunagi kogu põllu ulatuses ühesugune. Vajaduspõhise lupjamise abil on võimalik aluseks võtta mullakaardid ning vastavalt põllu eri piirkondade olukorrale on võimalik rakendada erinevat materjali laotusnormi.

Vajaduspõhise lupjamisteenuse aluseks on mullakaardid, sobilikud on Agriconi või Põllumajandusuuringute Keskuse mullakaardid. Kaardid võiksid olla võimalikult värskete mullaproovide alusel, et saada ka võimalikult täpne põldude olukorra parandamine.

 

LUBIVÄETISTE KASUTAMISE AJAAKEN JA PIIRANGUD

Peenikest tolmjat lubiväetist ei tohi laotada, kui laotamise hetkel on tuule kiirus põllul suurem kui 5 m/s. Piirang ei kehti paekivisõelmete laotamisel.

Talvel ei tohi lubiväetisi laotada, kui lumekihi paksus on rohkem kui 5 cm ja samuti, kui põllul maapinna kalle on rohkem kui 2,5 %.

Täiskoormatega külvikud on rasked, seega tuleb arvestada, et lubjata ei saa pehme põllupinnaga.

Arvestades piiranguid ning ilmastikutingimusi on tegelikult võimalik lubiväetist laotada aastaringselt ning seda ei pea teostama vaid külvide ette.