Allikas: YouTube

Tujukas kevadilm koos oma lõppematuna näivate külmade tuulte ja jahedusega on silmnähtavalt talivilja väntsutanud. Veel siiani on põllul käies tunda, et muld pole päris ellu ärganud, sest pole seda mõnusat mulla lõhna ja talivili kõige kiuste küll kasvab, kuid sellist õiget rõõmsat taimekasvu kohtab vähestel põldudel. Olukord pole hull, aga on selgelt aru saada, et talivili vajab paremaks kasvamiseks ja kosumiseks juba väga-väga niiskust ja sooja.

Nagu ikka, on parema ja halvema seisukorraga põlde, aga jaheda väntsutuse märke leiab kõikjalt Eestist nii rapsi- kui teraviljapõldudelt.

Mõned märgid, mida jaheda ilma kraesse saab sättida:

Raps

Lillakad õienupud ja leheääred

Rapsi ülemised lehed ja õienupud on lillaka tooniga

Pikkusesse kasvanud peavõrse, aga ka külgharude tippudes on õienupud ja ümbritsevad lehed lillakas-punast värvi. Lehed on kiduramad ja lainetava servaga. See on märk külma mulla ja jaheda tuule koosmõjudest. Lilla värv on taimedel nö stressihormooni ja kaitsepositsiooni värv, mis näitab, et kõik pole nii, kui peab. Pikkuskasv toimub, kuid jaheda ilma väntsutuste tõttu pole see nii täisväärtuslik, kui peaks.

 

Kärbunud ja närtsinud külgharude õied

Õienupud on kärbunud ja närtsinud

Lehekaenlast arenema hakanud külgharu ja selle õienupud on kärbunud ja närtsinud. Taolisest külgharust täielikku haru enam ei kasva ning isegi kui kasvab, siis närtsinud õienuppudest moodustuvad (kui moodustuvad üldse) ebamäärased tühjad kõdrad.

 

Jõnksuga rapsivarred

Rapsivars on külmanäpistusest “laines”

Jõnks või laine rapsivarrel näitab, et mingil hetkel, kui peavarrel oli käsil juba pikkuskasv, oli sedavõrd külm öö või ööd, et see on rapsivarde nähtava märgi jätnud. Tõenäoliselt võis neil öökülma järgsetel hommikutel raps täitsa longus olla ja jõnks võiski jääda sellest “kummardamisest”. Siiski, kuigi raps on teinud küll jõnksu sisse, kasvab ta aga edukalt edasi ning otseselt see taimede eluolu ja heaolu edaspidi ei häiri.

Mäletame ju küll neid kevadeid, kui öökülmad sedavõrd käredad olid, et rapsivarred hommikuks suisa pragunenud-lõhenenud olid. Õnneks sellist külma praegu pole olnud ja jõnks varrel on lõhedega võrreldes väga väike mõjutaja.

 

Teravili

Valkjad-kollased leheotsad ja laigud lehtedel

Taliodra leheots on külmast võetud (pritsitud pole)

Külmanäpistus nisul (pritsitud pole)

Valgeks tõmmanud leheotsad ja valkjad laigud lehtedel on ilmselged öökülmanäpistuste märgid. Öökülmad kombinatsioonis taimekaitsega põhjustavad selliseid ilminguid alati, kuid sel kevadel on öökülmad maapinnal olnud sedavõrd tugevad, et näpistatud lehti leiab põldudelt, kus taimekaitseprits sel aastal lähedalgi käinud pole.

 

Justkui näritud või sälgitud lehed

Sälgud keset lehte

Enamasti leiab selliseid sälke ja justkui närimise jälgi viljalehe allapöördumise kohal, kust leht allapoole paindub. Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, siis on selle nähtuse põhjustajaks külm ja tugev tuul ning taimelehtede pekslemine üksteise vastu. Tegemist on puhtalt mehhaanilise vigastusega.

 

Laigulised, täpilised, sälgulised lehed

Äestamise ja öökülmade koosmõju

Laiguliste, täpiliste, sälguliste lehtede puhul on enamasti küsimuse vastuseks ja tekkinud olukorra põhjuseks äestamine öökülmade ajal. Mehhaaniline sasimine tekitas taimedele mõningast stressi, mis sooja ilma korral on talinisule võrsumise ja kasvamise soodustamiseks vägagi kasulik, aga kui peale äestamist tuli asjalik öökülm, võis see hoopiski põllupildi kirjuks lüüa. Taimed tulevad sellest olukorrast välja, kuid vajavad taastumiseks soojust ja niiskust.