Kevad on saabunud taliviljapõldudele järk-järgult ja pigem aeglaselt, sest ilmataat on sel kevadel otsustanud, et soojusega kohe hooaja alguses ei priiska. Päikesevalgus ja päevapikkus on aga küll juba taimi ärkama utsitanud ja hästi talvitunud taliviljapõldudelt leiab mitmeid rõõmustavaid märke, mida… Jätka lugemist →
Äestamine ja rullimine on head meetodid mõlemad, et saavutada ühtlasem põllupind ja aidata taliteravilja talve mõjudest paremini taastuma. Äestamine ja rullimine ei ole 100% vajalik tegevus kõigil põldudel, kuid on olukordi, kus neist tegevustest võib väga head tulemust saada. Millal… Jätka lugemist →
Väetised on hinnalised, väetiste abil saadav lisasaak samuti väärtuslik. Kuidas siis saavutada väetiste kasutamisel maksimaalne efektiivsus? Väetisekülvik on investeering, väetis on samuti investeering. Selleks, et saavutada tehtud investeeringutest parim tootlikkus ehk olla kindel, et väetisekülvikust väetis parimal viisil põllule jõuaks,… Jätka lugemist →
Väetamise ABC on Agrofanaatika saatesarja VÄETAMISE KOOL täiesti esimene peatükk! Taimede heaolu, kasvu ja kvaliteetse saagi aluseks on taimede õige toitumine. Põllumehe ülesandeks on taimede mitmekülgne varustamine kõigi oluliste toitainetega kogu kasvuperioodi vältel ning läbi jätkusuutliku väetamise, mis omakorda tagab… Jätka lugemist →
Ristõieliste nuuter on vaieldamatult kõige ohtlikum haigus rapsipõllus. Aastaid tagasi räägiti nuutrist, kui happeliste muldade ja pigem lõunapoolse Eesti probleemist, aga tänaseks on see levinud kõikjale Eestis ning haigust avastatakse põldudel järjest sagedamini. Mis haigusega on tegemist? Mis muudab ristõieliste… Jätka lugemist →
Rapsikasvatus on meil läinud üpriski intensiivseks ja talirapsipinnad on aastatega kasvanud. Kui alles 10 aastat tagasi võis nimetada ehk 1-2 olulist rapsihaigust, siis täna on see nimekiri juba päris pikk ning haigused on muutunud sedavõrd agressiivseks, et ühelt poolt toovad… Jätka lugemist →
Raps ja rüps on meie viljavahelduses asendamatud saagikultuurid, olles teraviljarohkes külvikorras ka heaks vahelüliks. Rapsi nimetatakse rahakultuuriks, mustaks kullaks ja seda põhjusega. Päris paljudel aastatel on raps olnud oma saagikuse ja õlisisalduse poolest parim ja tulukaim kultuur. Rüps on olnud… Jätka lugemist →
Tahes-tahtmata on igal kevadel neid talivilja põldusid, mille serval seistes kahtluseuss hinge närima hakkab ja ümberkülvi plaanid peas keerlema hakkavad. Samas on väga raske seda lõplikku otsust teha, kui just põld ühtlaselt hävinud pole. Mõnelt poolt justkui on taimiku seis… Jätka lugemist →
Päevad on pikemad, päike käib kõrgemalt, linnud siristavad järjest valjemalt… kõik tundub kevadine, aga üks asi ei sobi võrrandisse – nii külmad ilmad on, et 1.aprillil, naljapäeval oli paslik teha krutskit ja öelda, et sel aastal jääb kevad vist vahele…. Jätka lugemist →
© 2024 agronoom.ee — Ehitatud WordPress platvormile
Teema autor Anders Noren — Üles ↑
