Kategooria 2017

Viimase aja vihm ja tegelikult ka väga mõnusad temperatuurid taimekasvuks on talinisupõldudele väga hästi mõjunud. Isegi piirkondades, kus siiani oli pikaajaline põud, on vähemalt hea olnud see, et ekstreemselt kuumasid päevasid on vähe olnud – kuivus ja kuumus koos oleksid… Jätka lugemist →

Nüüdseks, kui oa- ja hernepõldudes saab teha hinnanguid, kas ja kuidas on olnud mullaherbitsiidide mõjuefektiivsus, jooksevad välja ka mitmed muud tegurid, mis puhta ja konkurentidevaba põllu aluseks on. Mullaharimine ja põllu ettevalmistus on esimene võimalus umbrohtudega võitlemisel ja seda kõikidel… Jätka lugemist →

Mais on soojalembene kultuur, mis ühtpidi on väga tundlik konkurentide ja keskkonnatingimuste suhtes, kuid samuti ka valesti ajastatud herbitsiidide suhtes. Praegune ilmastik ja eriti umbes nädalatagune lühike periood, kui öine temperatuur langes mitmeski kandis 0 kraadi lähedale, on maisi kasvu… Jätka lugemist →

Valgemädaniku tõrje talirapsipõldudes on hetkel kõikjal Eestis väga aktuaalne teema ja ilmastikutingimused haiguse arenguks on jätkuvalt soodsad – vihmavõimalust on lähinädalal pidevalt. Rapsi õitsemise ajal niiskus ja vihm vähemalt 3-4 päeva tõstab oluliselt nakatumise ohtu. Tänu hoovihmavõimalustele on muidugi ka… Jätka lugemist →

Teraviljas kasutatav laialeheliste tõrjeherbitsiidi jääk pritsipaagis teeb rapsipõllus väga palju pahandust. Üheotsapilet, millest tagasiteed kahjuks enam pole. Ärge kiirustage ja peske pritsi erinevate kultuuride vahel – korralikult!  

Suviraps on sel aastal paljudel põldudel väga ebaühtlaselt tärganud – osad taimed on juba pärislehtedes, osad jällegi pisemad ning mõned seemned on heal juhul idanemiseni jõudnud. See muudab ka tärkamisjärgse umbrohutõrje väga keeruliseks, sest ka umbrohud arenevad kaootiliselt. Ka tärkamiseelselt… Jätka lugemist →

Tärkamiseelselt pritsitud mullatoimeliste herbitsiidide mõju ja toiminud efektiivsus hakkab nüüd herne- ja oapõldudes järk-järgult lõpptulemust näitama. Peamiselt jääb silma, et sel aastal on nö tüüpumbrohi liblikõieliste põldudel kare kõrvik ning eriti põldudel, kus kasutati kahe erineva mullaherbitsiidi segu. Kohati esineb… Jätka lugemist →

Sel aastal on teraviljade lehtedel küll külmakahjustusi, küll pritsimiste kõrvetusi – täppe, laike ja leheotste kuivamisi mitmesuguseid. Nüüd on ilmnema hakanud ka igasugused elementide puudusnähud. Mõned põhilised mõtted, kuidas selgeks teha, missugune on haigus ja missugune mitte. Kui põllul kogu… Jätka lugemist →

Valgemädanik on rapsi kõige ohtlikum haigus, mis suure nakkuse korral on võimeline hävitama üle 50% kogusaagist. Haiguse levikuks ideaalsed tingimused on, kui rapsi õitsemise ajal on temperatuurid vahemikus 15-20°C ning õitsemisaegselt vähemalt 3-5 päeva jooksul on õhuniiskus kõrge ja sajab… Jätka lugemist →