Kategooria 2017

Talirapsi põldudel on leida taimi, millel peamiselt peavarre õied pole normaalselt välja arenenud ja on isegi kuivanud. Põhjus on mai alguse öökülmaperiood, kui kiirema kasvuga sortidel oli peavars juba pikemaks veninud ja peale öökülmasid õienupud lillakaks muutusid.

Hetkel segab pritsimisi kõikjal lõõtsuv tuul, mille tuntav temperatuur mõõdeti põhjapoolses Eestis lausa mõne miinuskraadi vääriliseks. Ilmselgelt ei lähe keegi sellise tuulega pritsimislahust raiskama ja tuulega võitlema. Veelgi olulisem! Mitmel pool Eestis ennustatakse lähiöödeks väga madalaid temperatuure, isegi võib kohati… Jätka lugemist →

Uba ja hernes on pikkust visanud ja hernes on hakanud juba köitraagudega sõbral käest kinni haarama. Üle Eesti erinevaid põlde vaadates, on välja joonistunud ka erinevate külvisenormide seis. Parim taimiku tihedus on saavutatud külvisenormiga oal 40 idanevat seemet ruutmeetril ja hernel… Jätka lugemist →

Kiirel taimekaitsetööde hooajal, mil pritsimisi erinevatel põldudel on segiläbi, juhtub ikka ja alati igal aastal, et minnes ühelt kultuurilt teisele, unustatakse väga tähtis vahepeatus – pritsi pesu. Unustamine on üks põhjus, kuid arvatakse ka seda, et väike tilk eelmist pritsisegu… Jätka lugemist →

Paljudel talirukki põldudel on juba viimane võimalus kõrretugevdajate pritsimiseks möödunud ja enam ei tohiks kindlasti pritsimisega riskida. Ka taliodrad ja tritikaled on kõrretugevdamiseks väga viimases kasvufaasis ja paljudel põldudel tuleb otsus, kas pritsida või mitte pritsida, teha tundide, mitte enam… Jätka lugemist →

Uue tehnoloogiaga ehk biolaguneva kilemultšiga külvati mai keskel katsepõllud nii Jõgeva katsekeskuses kui ka tootmispõldudel Tartumaal ja ka Lääne-Virumaal. Lääne-Virumaal külvati tootmiskatses ja üldpõllul maisi vastavalt – 18.05 kilemultšiga ja 19.05 tavatehnoloogiaga. Nüüdseks on möödunud peaaegu kaks nädalat ning käes… Jätka lugemist →

Nii tuulekaera, kui ka orasheina, on kohati liblikõieliste ja suvirapsipõldudes nii palju, et auto aknast vaadates tundub, nagu oleks hoopis liiga suure normiga külvatud teraviljapõld. Mõnelpool on kõrrelise tõrje juba pritsitud ja paljudel peagi plaanis. Kuidas aru saada, kas kõrreliste… Jätka lugemist →

Suviteraviljad on kenasti arenenud, enamus põlde on 2.-3.lehe faasis ja aprillis külvatud põllud muidugi ka juba võrsumise alguses. Aeg on käes pealtväetamisteks. Enamasti kuuleb, et erinevate väetamisvariantidega (kompleks, kiire N väetis, läga, KAS32) on suvinisu külvi alla saanud 60-90N ja suvioder… Jätka lugemist →