Koos liblikõieliste ja suvirapsiga on ka kõrrelised umbrohud piisavalt kasvanud, et tõrje herbitsiididega on paras lähiajal plaani võtta. Kiirustada pole vaja, sest põhimõtteliselt pole võimalik kultuuri kasvufaasi poolest tõrjega eksida ega ka kultuurile kahju teha. Peamine kriteerium on ikka umbrohi… Jätka lugemist →
Põllujalutus Pildis 4.osa keskendub talinisu haigustele, kõrretugevdamisele ja tuulekaeratõrjele ning samuti lisaväetamissoovitustele. Samuti on juba aeg mõelda suviviljade väetamisele ja umbrohutõrjele. Ja selleks, et pritsimine õnnestuks, soovitused ka pritsimise ohutusest, nii taimedele kui ka inimesele.
Hoolimata paljudes piirkondades valitsevast põuast on taliteraviljade kasv olnud viimasel ajal hoogne ja kõrre pikkuskasv silmnähtav. Talioder, eriti sügisel varakult külvatud (augusti teine pool-lõpp) ja praegu hästi väetatud (elemendina 120-140 N), on jõudmas või juba jõudnud lipulehe faasi ning viljapea… Jätka lugemist →
Sel aastal on hea meel mööda Eestimaad sõites näha, et mai lõpus siiski õitsvaid talirüpsipõlde ja peagi õitsema minevaid talirapsipõlde näha on. Muidugi on õitsemise algus külma kevade tõttu tavapärasest nädal-poolteist hilisem. Eelmisel aastal samal ajal leidis talvekahjude tõttu kollast… Jätka lugemist →
Suviteraviljade külvidega, kaera ja odraga, alustati juba aprillikuu keskpaiku ning optimaalselt lõpetati kusagil 10-15. mai paiku. Siiani näeb veel külvikuid põldudel, kuid enamasti on külvamisel kanep või tatar. Enamikel põldudel on suvivilja taim hetkel 2.-3.lehe faasis, varasemalt külvatud suvioder ja… Jätka lugemist →
Talirukkid ja talinisud on soojuse mõjul saanud tõelise kasvuhoo sisse ja kõrre venitanud juba parasjagu pikaks, et kõrretugevdajate ajastuse “magus aeg” on käes. Kõrretugevdamisega õigesti ajastamine on väga määrava tähtsusega lamandumise vältimiseks, eriti just põldudes, kus lämmastikuga väetamisel pole kokku… Jätka lugemist →
Talinisu põllud, mille sügisene külviaeg oli optimaalne (üldiselt kuni 15.09.16 külvatud) on ka praegu kõige ilusamad, väga hästi võrsunud ja hetkel kõrsumises jõudnud peamiselt 2.-3.kõrresõlme faasi. Heas toitumuses ja tiheda taimikuga põldudes on juba edukalt levimas ka esimesed haigused – jahukaste,… Jätka lugemist →
Järjest populaarsemaks on Eestis läinud vedela lämmastikväetise kasutamine kevadisel talikultuuride toitmisel. Sel aastal oli kasutajaid ja katsetajaid rohkem kui varasemalt ning arvamusi, nii poolt kui vastu, kuuleb mitmeid. Eriti nüüd, kui ilmnenud on taliviljade taimede reaktsioon ja on olnud võimalik… Jätka lugemist →
Sest võrklaiksus on haigus, mis levib nii seemnetega, kui loodusest tuulega, samuti nakatunud taimejäänustelt mullast. Puhtimata seemnetega suviodra külvamine on risk ja juba on neil põldudel leida kahe-kolme lehe faasis olevatelt taimedelt päris palju võrklaiksuse sümptomeid. Palju sõltub leviku ulatus… Jätka lugemist →
© 2025 agronoom.ee — Ehitatud WordPress platvormile
Teema autor Anders Noren — Üles ↑