Kategooria 2017

Suviteraviljad on paljudel põldudel tärganud, külviread jooksevad ning taimed soojuse ja niiskusega kasvavad silmnähtavalt. Putukaid sel aastal on jällegi palju ja ka kõrsvilja-maakirbud on leidnud odra-, nisu- ja kaerapõllud. Kõrsvilja-maakirbud on mustad metalse läikega mardikad, kummalgi kattetiival kollane pikitriip. Kahjurid närivad… Jätka lugemist →

  Tartumaal ja Lääne-Virumaal ning ka Jõgeva katsekeskuse maadel võib kohata põlde, mis kaugelt tunduvad olevat justkui marja- või köögiviljakasvatus, sest pikad kilepeenrad on need, mis jäävad juba kaugelt silma. Tootmiskatsetes põllumeeste juures on tegemist aga maisi ja sojapõldudega, Jõgeval… Jätka lugemist →

Igal aastal kevadel on suviviljade põlde, kus mingid alad või osad külviread lähevad kohe tärkamisjärgselt kollaseks. Taimed on alles ühes lehes, kui juba on näha heledaid laike või koguni terve leht läheb täiesti kollaseks. Tegemist ei ole haigusega, vaid põhjus… Jätka lugemist →

Rukki- ja tritikale põllud ning varasemad sordid talinisu põllud on juba jõudnud sellisesse kasvufaasi, et kuni kultuuri 2.kõrresõlmeni lubatud herbitsiidide, mis tõrjuvad samaaegselt kõrrelist ja laialehelist umbrohtu, kasutusaeg on möödas. Paljud hilisema kasvuga talinisupõllud on aga veel kõrsumise alguses ja… Jätka lugemist →

Kuumus ja kuivus on tekitanud mure, kas ja kuidas pritsitud mullatoimelised herbitsiidid oa- ja hernepõldudel mõjuvad ja siiani ka mõjunud on. Rahustuseks saab öelda, et kui meenutada eelmise aasta kevade põuda ja sel ajal tehtud pritsimisi, siis oli tegelikult olukord… Jätka lugemist →

Hommikune kõne Valgamaa põllumehelt: “Kohal! Hernekärsakaid on herne põllul nii palju, et põhimõtteliselt on kuulda, kuidas närimine käib!” Hetkel vajavad jälgimist ja vajadusel tõrjet hiilamardikad ja varre-peitkärsakad talirapsipõldudel ja hernekärsakad herne- ja oapõldudel. Temperatuurid on kõikjal Eestis kõrged, kohati juba… Jätka lugemist →

Pritsimise hooaeg on täiel määral alanud ja kui varsti veel kõik suviviljad ka tärkavad, läheb pritsimistega eriti kiireks. Samuti hakkavad siis vahelduma tööd teravilja-, rapsi- ja liblikõieliste põldudel. Igal aastal on põldudel keemiakahjustusi, mis on tekitatud pritsi pesemata jätmisest või… Jätka lugemist →

Haiguste leviku üle praegu imestatakse, sest öökülmaperiood alles lõppes ja siiani on pigem olnud ju põuatingimused. Samas saab ikkagi öelda, et õhuniiskust on olnud, sest soojaid ja päikselisi päevi nii pikalt olnud pole. Öine külmus ja jahedus muutub varahommikutel kondentsiks… Jätka lugemist →