Kategooria 2017

Kanep on Eestis viimastel aastatel populaarsust koguv nišikultuur, mille kasvatamist sel aastal kindlasti rohkem katsetatakse. Eelmise aasta kanepipinna suuruseks Eestis hinnatakse umbes 2000-2500 hektarit ning saagikus oli üldjuhul väga hea. Kanepi hea saak algab alates 700-800 kg/ha, eelmine aasta koristati… Jätka lugemist →

Pritsimised taliteraviljapõldudel on praegu aktiivselt käimas ja palju on ka neid, kellel hetkel on kätte jõudnud alles selle kevade esimene pritsiring teraviljades. Sellest tulenevalt on paagisegud, mida soovitakse praegu teha, enamasti liiga pika nimekirja ja keerulise kombinatsiooniga. Talinisude puhul soovitakse… Jätka lugemist →

Soojus meeldib kõigile, ka umbrohtudele ning seetõttu on nüüd ka tuulekaera juba järjest lihtsam põldudelt leida. Tänu hilisele külmale kevadele on toimunud peamine tärkamine alles nii hilja ning siiani tegelikult mingit massilist kasvu veel pole olnud. Tuulekaera on kõige lihtsam… Jätka lugemist →

“Ära kutsu kurja karja!” – ehk nii, kui “sõpradest” juttu oli, nii nad ka põllul kohal on. Tartumaal oapõllul, mis külvatud 15. aprillil ja taimed on nüüdseks tärkamas, kahjuks küll ebaühtlaselt, ei pidanud aga hernekärsakate kahjustuse leidmiseks väga pingutama ning… Jätka lugemist →

Selle aasta kevadiste eripärade tulemusel on herne- ja oakülve tehtud põhimõtteliselt kuu aega – esimeste külvidega alustati umbes 9.-10. aprilli paiku ning viimastega lõpetati alles mai esimesel dekaadil. Sõltumata külviajast on hetkel tärkamine ikkagi suhteliselt ebaühtlane ja ilusaid külviridasid, kus… Jätka lugemist →

Nüüd saab siis öelda, et esimesed “sõbrad” hiilamardikad on talirapsipõldudel kohal, nähtud on ka varre-peitkärsakaid. Mõni aeg tagasi, kui ka ilm oli pisut soojem, võis samuti leida putukaid, kuid tundub, et nüüd koos soojusega hakkab neid põldudele kogunema rohkem, seega… Jätka lugemist →

  Seemnete eeltöötlemine puhtimise näol on ka maheviljeluses kasutusel ja peamiselt selleks, et soodustada taimede ühtlast tärkamist ja juurekava arengut. Mahekaera seemnete puhtimiseks kasutati Viljandimaa ettevõttes sel kevadel erinevaid kombinatsioone järgnevatest: EM (efektiivsed mikroorganismid), Raskila (ehk vedeldatud kanasõnnik), IlsaDrip (aminohapped),… Jätka lugemist →

  Haned teevad põllumeeste elu keeruliseks igalpool Eestis ning nende hirmutamine on omaette ülesanne. Kasutatakse mitmesuguseid levinud vahendeid, nagu posti külge seotud kile, tuules keerlevad “kotkasilmad” või lendlevad “röövlinnud”. Kõigi nende puhul on toimiv ja efektiivne aeg ikkagi suhteliselt lühike,… Jätka lugemist →

Kõik talirapsipõllud said möödunud nädala öökülmadega vähemal või rohkemal määral kahjustada. Peamiselt on põldude üldtoon muutunud heledamaks, sest taimede roseti keskelt on taimed tooni muutnud. Samuti on kõikjal näha ka lillakaks-purpurseks muutunud rosetilehti ja kahjuks ka õienuppe. Kuigi õienuppude külmakahjustus… Jätka lugemist →