Kategooria 2017

  Põllukülastusi tehes teeb tõeliselt rõõmsaks, et taliteraviljade põllud on viimasel ajal tõeliselt hästi taastunud ja põllud muutuvad järjest rohelisemaks. Kui nädal-poolteist tagasi oli juurdekasvu näha pigem vaid narmasjuurtel, siis nüüdseks on silmnähtavalt kasvama hakanud ka uued lehed. Teravili on… Jätka lugemist →

Põlluring Jõgevamaal tõi täna kahjuks ka esimesed näited külmakahjustatud rapsi- ja rüpsipõldudest. Seal kandis oli nädalavahetusel öösiti miinuskraade 7-8, tõenäoliselt madalamates kohtades põldudel veelgi enam. Kõige rohkem kahju olid saanud taimed põldudel, kus on turvasmullad, kuid kahjustunud taimi leidus ka… Jätka lugemist →

Talv teeb oma viimast jõuproovi ning viimastel päevadel on kevade ja talve võitlust näha üle Eesti – küll sajab vihma, rahet ja lund, küll paistab päike ja soojendab mõnusalt, siis jälle tuulekülm justkui “lõikab”. Kui nädal-kaks tagasi tundus juba, et… Jätka lugemist →

  Drooni lennutamine, õhust videode ja piltide tegemine – need on tänapäeva võimalused oma põldude seisu ja arengut paremini jälgida ja hinnata. Eks ka harjumuspärast labidat ja visuaalset lähivaatlust ei saa kõrvale jätta, kuid kahe kombinatsioonis on otsuste tegemine ja… Jätka lugemist →

Pritsimisvee eelsoojendamiseks on mitmedki põllumehed kasutusele võtnud erinevaid mahuteid – statsionaarseid või ka tsisternhaagiseid. Kogemus on näidanud, et pritsimisvee temperatuur võib olla oluline faktor, mis mõjutab taimekaitsevahendite ja väetiste segunemist ja lahustumist pritsimisvedelikus. Viiratsis, Viljandimaal, võeti sellest hooajast kasutusele klaasplastist… Jätka lugemist →

Kolga-Jaanis, Viljandimaal, tehakse põllumuldade lupjamist Põltsamaa vallast, Rõstla karjäärist pärit paesõelmetega. Antud põllul on mulla pH vahemikus 5,5-6 ning paesõelmeid laotatakse normiga 3,6 t/ha. Põllule on plaanis külvata uba. Paesõelmete laotamiseks on kasutusel universaalhaagis Umega PL20, traktoriks Deutz-Fahr 7250. ”Põhimõtteliselt… Jätka lugemist →

Peale väetisekülvikuid jõudsid soojemate ilmade saabudes siin-seal Eestis põllule ka taimekaitsepritsid – lisaks vedela lämmastiku pritsimisele on alustatud ka fungitsiidide, leheväetiste, aminohapete ja võrsumist soodustavate kasvuregulaatorite kasutamist. Peamiselt on pritsid jõudnud taliodra- ja rapsipõldudele, mõnel pool ka heas kasvus ja… Jätka lugemist →

Põld kannab, mullatemperatuur näitas hommikusel mõõtmisel 7 kraadi, seega Järvamaal alustati täna hommikul herne külvamisega. Hernes on külmakindel ja valgustarmastav taim, tõusmed taluvad lühiajalist külma kuni -7 °C. Seemned hakkavad idanema +1-2 °C juures. Optimaalne temperatuur kasvuks ja taimede arenguks… Jätka lugemist →