Kategooria 2019

Nagu juba kahel eelmisel aastal, siis nii ka tänavu jätkab Põllujalutus Pildis, milles näitame reaalselt ja selgitame põldudel toimuvat videopildis ning jagame head nõu ja vastame küsimustele kas ja kuidas, millal ja miks…

Praegu on põldudel käimas korraga kõik tööd – taliviljade väetamine, külvide ettevalmistus ja suviviljade külv, herbitsiidide ja “vitamiinide”-leheväetiste pritsimine taliviljapõldudel, herne- ja oapõldude umbrohutõrje, lootmine, et kohe hakkab vihma sadama… Pikk nimekiri juba käimasolevast, aga nüüd tuleb fookusesse võtta ka… Jätka lugemist →

Nüüd, kui herne- ja oaseeme kenasti mulda jõuab, oleks koheselt õige aeg ka umbrohutõrjeks. Enamlevinud ja tegelikult ka kõige efektiivseim lahendus on kasutada selleks mullaherbitsiide. Mullaherbitsiidide toimeained on pritsimise järgselt mullaosakestega seotud ning aktiivne mõjuaeg tärkavatele umbrohtudele on pärast pritsimist… Jätka lugemist →

Eelmise nädala talve taastulek on edukalt üle elatud ja õnneks ei olnud talvel enam nii palju võimu, et olukord väga karmiks oleks läinud. Oli küll külm, tuuline ja vastik ilm, temperatuurid olid paari soojakraadi juures ja piirkonniti sadas isegi lumelörtsi,… Jätka lugemist →

Aprilli algust võib sel aastal lugeda kogu Eestimaa aktiivse põlluhooaja alguseks. Oli ka neid, kes juba märtsi lõpus (alates lubatud kuupäevast 21.03) põldudele esimesed traktorijäljed joonistasid ja väetisegraanulid lennutasid. Kiirustamine või mitte, kuid loodetavasti igaüks alustas väetamist ikka oma tõekspidamiste… Jätka lugemist →

Esimene baasvõte talivilja kevadiseks turgutamiseks on muidugi mullakaudne väetamine graanuliga või vedela lämmastikväetisega. Graanulväetiste lennutamine on aktiivselt kõikjal Eestis käimas, vedelväetiste kasutamiseks on ilmad heitlikud ja õiget aega on keeruline leida. Taimede lehekaudseks turgutamiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid amiinohappeid, stimulaatoreid,… Jätka lugemist →

Kevadise äestamise eesmärke on mitmeid: mullakooriku lõhkumine, mulla pindmise kihi kobestamine ja mulla niiskusvarude säilitamine. Äestamine on samuti väga hea võimalus sügis-talvega haigestunud ja hävinud taimede ja taimelehtede eemaldamiseks. See on heaks eeltööks haigustõrjele, sest taolised haiguskolded on nakkusallikaks kogu… Jätka lugemist →

Millal minna taliviljadele esimest väetist andma? See küsimus on hetkel kõigil peas keerlemas ja ega see küsimärk istub seal peas ühtmoodi igal kevadel. Peamine soovitus, mis kehtib igal aastal ühtmoodi – ärge minge väetama naabrimehe väetisekülviku liikumise järgi! See pole… Jätka lugemist →

Hetkel võib tunduda suviviljade külvist rääkida veel hiiglama vara, aga külviseemne puhtimine on ju täiesti aktuaalne teema. Selleks hetkeks, kui külviaeg ootamatult kätte jõuab, tuleb olla aegsasti valmis. Seemnete puhtimise puhul on peamine soovitus – PUHTIDA. Sest puhtimine on esimene… Jätka lugemist →