Kategooria Agrofanaatika

Mulla reaktsioon ehk pH tundub olevat justkui üks number. Lihttermin, mida kirjeldatakse vaid numbrilise väärtusega, kuid tegelikult on mulla pH palju keerukam mitmete tegurite koosmõjul tekkinud mulla olek. Mulla pH on mulla näitajatest üks olulisimaid aluseid, mis mõjutab taimekasvatust. Kui… Jätka lugemist →

Taimede toitumine saab toimuda kahel viisil: juurte kaudu mullast ja lehtede kaudu. Taimede kasvuks ja arenguks kõige olulisem element on aga vesi, milleta väetiste kasutegur oleks kordades väiksem. Väetiste kasutamisel nii mulla kui lehtede kaudu on ülimalt oluline õige ajastus… Jätka lugemist →

Intensiivse taimekasvatuse oluline osa on taimekaitsetööd. Ka taimede lehekaudne toitmine on pritsimistöö. Seega õigeaegsete ja tehniliselt õigesti teostatud pritsimistöödega tagatakse põllul kultuurtaimede tervis ja vastupanuvõime stressiallikatele.  Väga tihti mõõdetakse taimekaitsetööde efektiivsust pritsipaaki valatud preparaatide võimekusega. Tegelikult on ju pritsitööde õnnestumise… Jätka lugemist →

Väetised on hinnalised, väetiste abil saadav lisasaak samuti väärtuslik. Kuidas siis saavutada väetiste kasutamisel maksimaalne efektiivsus?  Väetisekülvik on investeering, väetis on samuti investeering. Selleks, et saavutada tehtud investeeringutest parim tootlikkus ehk olla kindel, et väetisekülvikust väetis parimal viisil põllule jõuaks,… Jätka lugemist →

Väetamise ABC on Agrofanaatika saatesarja VÄETAMISE KOOL täiesti esimene peatükk!  Taimede heaolu, kasvu ja kvaliteetse saagi aluseks on taimede õige toitumine. Põllumehe ülesandeks on taimede mitmekülgne varustamine kõigi oluliste toitainetega kogu kasvuperioodi vältel ning läbi jätkusuutliku väetamise, mis omakorda tagab… Jätka lugemist →

Ristõieliste nuuter on vaieldamatult kõige ohtlikum haigus rapsipõllus. Aastaid tagasi räägiti nuutrist, kui happeliste muldade ja pigem lõunapoolse Eesti probleemist, aga tänaseks on see levinud kõikjale Eestis ning haigust avastatakse põldudel järjest sagedamini. Mis haigusega on tegemist? Mis muudab ristõieliste… Jätka lugemist →

Rapsikasvatus on meil läinud üpriski intensiivseks ja talirapsipinnad on aastatega kasvanud. Kui alles 10 aastat tagasi võis nimetada ehk 1-2 olulist rapsihaigust, siis täna on see nimekiri juba päris pikk ning haigused on muutunud sedavõrd agressiivseks, et ühelt poolt toovad… Jätka lugemist →

Raps ja rüps on meie viljavahelduses asendamatud saagikultuurid, olles teraviljarohkes külvikorras ka heaks vahelüliks. Rapsi nimetatakse rahakultuuriks, mustaks kullaks ja seda põhjusega. Päris paljudel aastatel on raps olnud oma saagikuse ja õlisisalduse poolest parim ja tulukaim kultuur. Rüps on olnud… Jätka lugemist →

Nisu on teravili, mille tähtsust maailmas ja ka Eesti teraviljakasvatuses ei ole võimalik üle hinnata. Tänaseks on nisu maisi järel külvipinnalt teisel kohal maailmas ja moodustab 30% kogu maailma teraviljasaagist. Eestis on nisu suurima kasvupinnaga olulisim teravili. Saade nisust on… Jätka lugemist →