Kategooria Põlluinfo

Sel aastal on hea meel mööda Eestimaad sõites näha, et mai lõpus siiski õitsvaid talirüpsipõlde ja peagi õitsema minevaid talirapsipõlde näha on. Muidugi on õitsemise algus külma kevade tõttu tavapärasest nädal-poolteist hilisem. Eelmisel aastal samal ajal leidis talvekahjude tõttu kollast… Jätka lugemist →

Suviteraviljade külvidega, kaera ja odraga, alustati juba aprillikuu keskpaiku ning optimaalselt lõpetati kusagil 10-15. mai paiku. Siiani näeb veel külvikuid põldudel, kuid enamasti on külvamisel kanep või tatar. Enamikel põldudel on suvivilja taim hetkel 2.-3.lehe faasis, varasemalt külvatud suvioder ja… Jätka lugemist →

Talirukkid ja talinisud on soojuse mõjul saanud tõelise kasvuhoo sisse ja kõrre venitanud juba parasjagu pikaks, et kõrretugevdajate ajastuse “magus aeg” on käes. Kõrretugevdamisega õigesti ajastamine on väga määrava tähtsusega lamandumise vältimiseks, eriti just põldudes, kus lämmastikuga väetamisel pole kokku… Jätka lugemist →

Talinisu põllud, mille sügisene külviaeg oli optimaalne (üldiselt kuni 15.09.16 külvatud) on ka praegu kõige ilusamad, väga hästi võrsunud ja hetkel kõrsumises jõudnud peamiselt 2.-3.kõrresõlme faasi. Heas toitumuses ja tiheda taimikuga põldudes on juba edukalt levimas ka esimesed haigused – jahukaste,… Jätka lugemist →

Järjest populaarsemaks on Eestis läinud vedela lämmastikväetise kasutamine kevadisel talikultuuride toitmisel. Sel aastal oli kasutajaid ja katsetajaid rohkem kui varasemalt ning arvamusi, nii poolt kui vastu, kuuleb mitmeid. Eriti nüüd, kui ilmnenud on taliviljade taimede reaktsioon ja on olnud võimalik… Jätka lugemist →

Sest võrklaiksus on haigus, mis levib nii seemnetega, kui loodusest tuulega, samuti nakatunud taimejäänustelt mullast. Puhtimata seemnetega suviodra külvamine on risk ja juba on neil põldudel leida kahe-kolme lehe faasis olevatelt taimedelt päris palju võrklaiksuse sümptomeid. Palju sõltub leviku ulatus… Jätka lugemist →

Suviteraviljad on paljudel põldudel tärganud, külviread jooksevad ning taimed soojuse ja niiskusega kasvavad silmnähtavalt. Putukaid sel aastal on jällegi palju ja ka kõrsvilja-maakirbud on leidnud odra-, nisu- ja kaerapõllud. Kõrsvilja-maakirbud on mustad metalse läikega mardikad, kummalgi kattetiival kollane pikitriip. Kahjurid närivad… Jätka lugemist →

  Tartumaal ja Lääne-Virumaal ning ka Jõgeva katsekeskuse maadel võib kohata põlde, mis kaugelt tunduvad olevat justkui marja- või köögiviljakasvatus, sest pikad kilepeenrad on need, mis jäävad juba kaugelt silma. Tootmiskatsetes põllumeeste juures on tegemist aga maisi ja sojapõldudega, Jõgeval… Jätka lugemist →