Kategooria Põlluinfo

Suviviljad lähevad peale tärkamist kollaseks?

Igal aastal kevadel on suviviljade põlde, kus mingid alad või osad külviread lähevad kohe tärkamisjärgselt kollaseks. Taimed on alles ühes lehes, kui juba on näha heledaid laike või koguni terve leht läheb täiesti kollaseks. Tegemist ei ole haigusega, vaid põhjus… Jätka lugemist →

Tuulekaera tõrje taliteraviljas

Rukki- ja tritikale põllud ning varasemad sordid talinisu põllud on juba jõudnud sellisesse kasvufaasi, et kuni kultuuri 2.kõrresõlmeni lubatud herbitsiidide, mis tõrjuvad samaaegselt kõrrelist ja laialehelist umbrohtu, kasutusaeg on möödas. Paljud hilisema kasvuga talinisupõllud on aga veel kõrsumise alguses ja… Jätka lugemist →

Mullaherbitsiidide mõju oa- ja hernepõldudel

Kuumus ja kuivus on tekitanud mure, kas ja kuidas pritsitud mullatoimelised herbitsiidid oa- ja hernepõldudel mõjuvad ja siiani ka mõjunud on. Rahustuseks saab öelda, et kui meenutada eelmise aasta kevade põuda ja sel ajal tehtud pritsimisi, siis oli tegelikult olukord… Jätka lugemist →

Piirkonniti suur putukate rünnak

Hommikune kõne Valgamaa põllumehelt: “Kohal! Hernekärsakaid on herne põllul nii palju, et põhimõtteliselt on kuulda, kuidas närimine käib!” Hetkel vajavad jälgimist ja vajadusel tõrjet hiilamardikad ja varre-peitkärsakad talirapsipõldudel ja hernekärsakad herne- ja oapõldudel. Temperatuurid on kõikjal Eestis kõrged, kohati juba… Jätka lugemist →

Keemia pole nalja asi!

Pritsimise hooaeg on täiel määral alanud ja kui varsti veel kõik suviviljad ka tärkavad, läheb pritsimistega eriti kiireks. Samuti hakkavad siis vahelduma tööd teravilja-, rapsi- ja liblikõieliste põldudel. Igal aastal on põldudel keemiakahjustusi, mis on tekitatud pritsi pesemata jätmisest või… Jätka lugemist →

Jahukaste talinisul, võrklaiksus ja äärislaiksus taliodral

Haiguste leviku üle praegu imestatakse, sest öökülmaperiood alles lõppes ja siiani on pigem olnud ju põuatingimused. Samas saab ikkagi öelda, et õhuniiskust on olnud, sest soojaid ja päikselisi päevi nii pikalt olnud pole. Öine külmus ja jahedus muutub varahommikutel kondentsiks… Jätka lugemist →

Kanep – külviaeg käes

Kanep on Eestis viimastel aastatel populaarsust koguv nišikultuur, mille kasvatamist sel aastal kindlasti rohkem katsetatakse. Eelmise aasta kanepipinna suuruseks Eestis hinnatakse umbes 2000-2500 hektarit ning saagikus oli üldjuhul väga hea. Kanepi hea saak algab alates 700-800 kg/ha, eelmine aasta koristati… Jätka lugemist →

Paagisegud – vähem ON parem!

Pritsimised taliteraviljapõldudel on praegu aktiivselt käimas ja palju on ka neid, kellel hetkel on kätte jõudnud alles selle kevade esimene pritsiring teraviljades. Sellest tulenevalt on paagisegud, mida soovitakse praegu teha, enamasti liiga pika nimekirja ja keerulise kombinatsiooniga. Talinisude puhul soovitakse… Jätka lugemist →

Tuulekaer ja teised konkurendid

Soojus meeldib kõigile, ka umbrohtudele ning seetõttu on nüüd ka tuulekaera juba järjest lihtsam põldudelt leida. Tänu hilisele külmale kevadele on toimunud peamine tärkamine alles nii hilja ning siiani tegelikult mingit massilist kasvu veel pole olnud. Tuulekaera on kõige lihtsam… Jätka lugemist →

« Vanemad postitused Uuemad postitused »

© 2025 agronoom.ee — Ehitatud WordPress platvormile

Teema autor Anders NorenÜles ↑